Suur kask pakub kodu kuusele

Tuhalaane külla viiva tee ääres Nõmmearu bussipeatuse lähedal kasvava kase tüvele on kinnitunud kuusk. Puuteadlaste sõnul hukkuvad sedamoodi kasvavad puud üsna kiiresti. Foto: Sigrid Koorep / Sakala

Artikkel ilmus 4. augusti «Sakala» paberväljaandes

Tuhalaane külla viiva tee ääres kasvab kase õõnsusest välja kuusk. Okaspuu on jõudnud aastakümnetevanusele kasele kinnitudes sirguda mõnekümne sentimeetri pikkuseks.

«Ega neil pikka pidu ole, aga las ta siis olla nii kaua, kui on,» tähendas Eesti dendroloogia seltsi asepresident ja Suurpea puukooli omanik Ülo Erik. «Kõik oleneb sellest, kui kaua kasemammi kuusekest hoida suudab.»

Seda omalaadset kooslust saab näha, kui keerata Viljandist Karksi-Nuia viivalt maanteelt Tuhalaane peale. Sõita tuleb paar kilomeetrit, Nõmmearu bussipeatusest mööda ja varsti paremat kätt puud kasvavadki.

Kuigi külatee ääres sirguv kask näib tugev ja elujõuline, on Eriku sõnutsi lugu hoopis teisiti. «Kasetüvega on vahel sedamoodi, et ainult koor hoiab teda üleval, seest on puu aga täiesti mäda,» selgitas ta. «Kasetoht on võrdlemisi tugev.»

Sellist kahe puu kooslust on dendroloogid ennegi näinud, kuid tavaliseks nad seda ei nimeta.

Eesti dendroloogia seltsi juhatuse liige Jaana Vaino rääkis, et küllap sattus kuuseseeme tuulega kase õõnsusesse ja seal oli piisavalt mullatolist puru, et puu sai kasvama hakata.

«Ikka juhtub,» sõnas ta. «Vahel hakkavad puud kasvama ka vanalinnas majade katustel ja seinapragudes.»

Noorukese kuuse eluiga sõltub Vaino jutu järgi eelkõige sellest, kui palju huumuselaadset segu kaseõõnsuses leidub. «Selge see, et niisugused puud elujõuliseks ei kasva — nad on vibalikud,» lausus ta ning lisas, et kuuseke avaldab ka kasele mõju, sest tegu on ikkagi võõrkehaga.

«Selle kase saatus on see, et lähemas tulevikus ta hukkub,» nentis Ülo Erik. «Kui palju talle on jäänud, oleneb tuule suunast.»