Viljandi juhtimine vajab hädasti põlvkonnavahetust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ehkki valimisliit Kodune Viljandi võitis 2005. aasta valimised, sundisid neli koostööle asunud erakonda ta opositsiooni.
Ehkki valimisliit Kodune Viljandi võitis 2005. aasta valimised, sundisid neli koostööle asunud erakonda ta opositsiooni. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viimased kolm ja pool aastat linnavolikogus opositsiooni pingil istunud valimisliit Kodune Viljandi loodab selle esimehe Mart Salumäe kinnitust mööda sügisel uuesti võimule tõusta.


Mart Salumäe, eelmisel nädalal kuulsime, et valimisliit Kodune Viljandi ja sotsiaaldemokraadid on otsustanud sügisestele valimistele minna ühise nimekirjaga. Sõna «ühinemine» näib siin pigem illustratiivne, sest tegelikult neelasite seni nõrgalt esinenud sotsid lihtsalt alla. Kas olete selle väitega nõus?


Nii ja naa. Tõsi on see, et eelmistel valimistel jäi sotsidel volikokku pääsemisest puudu üks hääl. Selle põhjal võib tõesti väita, et nad pole suutnud end seni Viljandis tuntuks teha. Samas on nende hulgas mitu noort inimest, kes on vahepeal kodukohast ära käinud, õppinud, karjääri teinud ja targemaks saanud ning tahavad nüüd oma elu uuesti Viljandiga siduda. Eriti rõõmustav on see, et nad on valmis andma panuse linna juhtimisse. Seega loodan ma, et meie koostöö on huvitav ja viljakas.



Isegi kui me nad piltlikult öeldes alla neelasime, on selles seltskonnas päris palju potentsiaali valimisliidu tugevdamiseks. Neil jagub uusi nägemusi ning just neid Viljandi vajabki. Need, kes on praegu meie linnas liidrid, on seda olnud juba paarkümmend aastat — aeg on põlvkonnavahetuseks!



Milliseks te hindate Koduse Viljandi võimalusi sügisel võimule tõusta?


Üsnagi kopsakaks.



Mina jällegi arvan, et need on pigem nigelad. Praegust Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL), Keskerakonna ja Rahvaliidu laiapõhjalist ühendust vaadates tundub väga tõenäoline, et varsti teatatakse uue koostööleppe sõlmimisest ja püütakse pikema jututa kokku jääda ka pärast valimisi.


Ma tean, et see on koalitsiooni vedavate reformierakondlaste suur eesmärk — just sellise töövõidu poole nad pürgivad. Samas kui mõelda, millises seisus Reformierakonna reiting Eestis üldiselt on, siis mina ei julgeks küll milleski kindel olla. Mida uut on neil Viljandis pakkuda?



Pealegi on põhjust küsida, milline ikkagi on praeguse võimuliidu tervis. Oleme huviga jälginud kõike, mis volikogus on aset leidnud, ning märganud koalitsioonis selgeid sisemisi pingeid. Valimiste kontekstis pole need sugugi tähtsusetud.



Olgem konkreetsemad: milliseid pingeid te märganud olete?


Eelkõige on need väljendunud neljasilmavestlustes. Kui väljastpoolt vaadates näib võimuliit üksmeelne, siis tegelikult pole otsused sündinud sugugi nii libedalt, kui näidata püütakse. Reformierakond on selgelt dikteerija rollis ja kolmel partneril ei jää üle muud kui alluda.



Kes täpsemalt on need isikud, kes teie arvates Viljandit praegu juhivad?


Eks ikka need reformierakondlased, kes on valimistel kõige rohkem hääli saanud. Need nimed pole juba mõnda aega muutunud. Ma pean silmas näiteks Peep Aru ja Tauno Tuulat, aga ka Kalle Jentsi ja veel mõnda üksikut volikogu või linnavalitsuse liiget. Uut verd pole lisandunud ja see on nende suurim nõrkus.



Opositsioon on viimastel aastatel võimul olijate suhtes teinud suhteliselt vähe kriitikat. Miks?


Kritiseerida saab üksnes tegusid. Kui pole tegusid, pole ka midagi arvustada, sellega on kõik öeldud.



Viljandis on viimastel aastatel maad võtnud stagnatsioon. On küll linte lõigatud, nagu majanduskasvu aastatele kohane, aga midagi põhjapanevalt uut tuleviku tarvis pole sündinud.



Mõned auhinnad on saadud, näiteks laste- ja noortesõbraliku omavalitsuse tiitel. Aga ka seda ei saa pidada ainult praeguse linnavalitsuse tegevuse viljaks, sest selles suunas asuti tööle juba tunduvalt varem. Pealegi on ilusast nimest hoolimata meil suur osa kõnniteid seniajani lapsevankriga läbimatud ja mänguväljakuid ripakil.



On hea, et kesklinnas valmis Arkaadia aia promenaad, sest selle vajalikkuse üle arutleti innukalt juba 1993. aastal, kui mina esimest korda volikokku kandideerisin. Laiemas plaanis on aga linna lastesõbralikumaks muutmisel sellest suhteliselt vähe kasu.



Sama kehtib uue hooldekodu kohta, mille vajalikkust tõdeti vähemalt kuus aastat tagasi, kuid mille tuleku osas pole seni selgust. Taotlus 10 miljoni krooni saamiseks Viiratsi endise lastekoduhoone ümberehitamiseks on küll tehtud, kuid mida täpsemalt selle raha eest saada tahetakse, ei oska keegi öelda. Pole teada sedagi, kas nimetatud summast piisab kõigiks hädavajalikeks investeeringuteks.



Peamine, mida praegusele koalitsioonile saab pahaks panna, on see, et linna arengukava sörgib nende tegude sabas, mis võimuliidule parasjagu kasulikuna tunduvad. Ikka veel pole keskset kava, mis suunas Viljandi peab liikuma.


Tagasi üles