Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2012/08/03/1251472t1he70f.jpg)
Kuigi koduaedades ägavad sõstrapõõsad saagikoorma all, ei ole siinsed kokkuostjad marjadest huvitatud ning see, kes tahab neid müüa, peab võtma ette tee mõnda naabermaakonda.
«Sakala» andmetel ei osteta Viljandimaal kokku aiamarju, küll aga mustikaid. Kokkuostjad on varasematel aastatel võtnud ka sõstraid ja tikreid, kuid on sellest loobunud, sest neid on keeruline vahendada.
Kokkuostjate jutu järgi on punaste ja mustade sõstarde järele nõudlus kaootiline. Kui Poolas on saak korralik, ei lähe Eesti kraam üldse kaubaks või ei suudeta selle eest aednikule motiveerivat hinda maksta.
Ostetakse naabermaakondades
Päris lootusetu seis siiski ei ole. Näiteks Türil ostab osaühing Wiberg Food musti ja punaseid sõstraid ning mustikaid ja kukeseeni. Ettevõtte tootmisjuht Arvi Nigols ütles, et puhastatud musta sõstra kilo eest makstakse 80 ja puhastamata marjade eest 60 eurosenti. Sõstrad lähevad hiljem moosiks või realiseeritakse külmutatuna.
Lõuna-Viljandimaalt on mõistlikum marju viia Valgamaale Aakresse, kus moosi ja mahla valmistab aktsiaselts Bacula. Seal makstakse puhastatud mustade sõstarde kilogrammi eest euro, puhastamata marjadest 60 senti. Müügiesindaja Riina Rebane ütles, et suve algul ostis Bacula maasikaid, nüüd aga võtab peale mustade sõstarde vastu mustikaid, vaarikaid ja punaseid sõstraid.
Põlvamaal Räpinas ostab marju Viljar Vaherpuu. Hiljem ta külmutab need ja ekspordib välismaale.
Polli keskuse saak müümata ei jää
Kuigi Polli aiandusuuringute keskuses on marjasaak keskmisest tublisti suurem, ei jää sealne toodang müümata. Keskuse juhataja kohusetäitja teadur Kersti Kahu ütles, et Polli marjadest umbes veerand töödeldakse kohapeal moosiks, mahlaks ja muuks, enamik aga külmutatakse ja müüakse hiljem.
Musti sõstraid aitab realiseerida aktsiaselts Rõngu Aed. Selle juhatuse esimees Toomas Rüütmann ütles, et lõviosa marjadest läheb külmutatult Kesk-Euroopasse. Veidi müüakse marju ka Eesti tööstustele.
«Läbirääkimised käivad Põltsamaa Felixiga, kes on huvitatud kohalikust kvaliteetsest toorainest,» märkis ta. Polli ümbruse põldudel kasvab Rüütmannil 28 hektarit musta sõstart.
Hea marja-aasta põhjusi vaagides tõi Kersti Kahu esile, et mullu oli saak napp, mistõttu taimed on tänavu tugevad, niiskust on olnud piisavalt ning Viljandimaal ei olnud kevadisi öökülmi. «Näiteks Järvamaal, sealhulgas Türi kandis võttis tänavukevadine öökülm musta sõstra õied ära ning saak on peaaegu olematu,» kõneles ta.
Pollis oli hea ka magusa kirsi ehk mureli saak. Vanemteadur Heljo Jänes rääkis, et varajasi sorte ründasid linnuparved, kuid nende vastu leiti siiski rohtu: seati üles palle ja hirmutavaid fooliumiribasid. Keskvalmivad sordid korjati kenasti ära, aga hilisematel peksis vihm suure osa marju lõhki, muutes need koristamiskõlbmatuks. Eelmiste aastatega võrreldes oli korjatud saak siiski suurem.