Lugu Mari Raamotist

Näidendi pani kirja Liis Lukk.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Just sellist pealkirja kannab uus algupärane näidend, mis jõuab Naiskodukaitse Sakala ringkonna eestvõttel Viljandimaal lavale Mari Raamoti 140. sünniaastapäevaks.

Loo on peategelase mälestuste põhjal kirja pannud näitekirjanik Liis Lukk ja lavale seadnud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia harrastusteatri juhiks õppiv Siim Maaten. Mari kehastab Terje Pennie, teistes osades teevad kaasa Seasaare näitetrupi liikmed, naiskodukaitsjad, noorkotkad ning kodutütred.  

Näidendi peamine eesmärk on tutvustada Eesti ajalugu tolle ajastu tähtsa naissoost ühiskonnategelase Mari Raamoti pilgu läbi ning see annab ajastutruu ülevaate ühe väärika eesti naiste põlvkonna kujunemisloost ja saatusest.

Tegevus leiab aset aastatel 1917—1937, mil Eesti ajaloos olid pöördelised ajad. Muu hulgas käsitleb lavateos Naiskodukaitse mõtte kujunemise lugu, millest ei saa Mari Raamotist rääkides üle ega ümber.

Mari Raamot (neiupõlvenimega Tamm) sündis 6. augustil 1872 Viljandimaal Tarvastu vallas Kuressaare külas Kitsi talus. Ta oli Eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja ning meie riigikaitse naisliikumisele aluse panija.

Koos abikaasa Jaan Raamotiga (Eesti Vabariigi põllumajandusminister) rajas ta 1911. aastal Tartu lähedale Raadi valda Sahkapuu tallu esimese Eesti tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskooli ning juhatas seda, kuni õppeasutus 1919. aastal maha põles. Tegutsemisaja jooksul valmistas kool ette 265 haritud noort perenaist.

Mari Raamot oli Eesti Punase Risti peavalitsuse liige ja korjandusosakonna juhataja, Noorte Naiste Kristliku Ühingu asutajaid ja esinaine ning Naiskodukaitse asutaja ja esinaine aastatel 1927—1937. Tema pakutud on Kodutütarde organisatsiooni nimi. 1944. aasta septembris põgenes ta Saksamaale, kust asus edasi Ameerikasse. Mari Raamot suri 1966. aastal New Yorgis.

«Mari Raamoti lugu» esietendub 18. augustil Vana-Võidus Viljandi ühendatud kutsekeskkooli aulas.

Tagasi üles