Aastal 2008 mängis Nava laval oma viimase täispika rolli Lembit Eelmäe, kehastades näidendis «Jukra» taevameest. Õhtul luges ta meile oma luuletusi. Need tundusid nii lihtsad ning nende mulgi keel oli mahe nagu samet. Nüüd kuulasime sama häält plaadilt.
Luuleküünis oli tervelt neli etendust. Esimene kätkes Lembit Eelmäe luuleparemikku, järgnesid Nava talu luuletund ja Tartust saabunud kirjanike ülesastumine. Luulehuvi oli märgatav: kõik soovijad ei mahtunud küüni ära. Esmakordne ja erakordne oli festivali esimest päeva lõpetav «Öökapiluule», mis kanti ette õhtuhämaras küünlavalgel.
Näitleja Aire Pajur luges vaikse häälega lembepoeese, mis pärinesid Nava talu luuleraamatuist, ning etenduse lõppedes olid paljudel kuulajatel silmad märjad.
Algupärane oli ka lastenäidend «Paganapaganad». Muistendeist pärinevad vanapaganalood olid saanud uue rüü. Näidendis osales, tõsi küll ainult häälega, ka Soome välisminister Erkki Tuomioja, kes tervitas eesti lapsi ja hoiatas neid Soomest saabuvate kivide eest, mida sealsed paganad lennutavad.
Tehniline trikk oli ka paganate kiviheitmine, kusjuures kõige suuremad ja raskemad rahnud olid tegelikult heeliumiga täidetud õhupallid, mis tõusid õhku ja kadusid metsa taha.
Ära tuli jagada rahapaja sisu ning ajada läbi ühe leivalabidaga, visates selle üle oru teisele perele, kes labida kohe tagasi lennutas. Väike naabrimees Märt Riso näitas oma meisterlikkust krossirattal sõitmises.
Ka muusikalises osas oli palju uudisloomingut. Nimelt korraldas Nava lava helilooja Hans Hindpere tänukontserdi. Vanameister, kes varsti saab 85-aastaseks, on viimastel aastatel kirjutanud Mulgimaale ja mulkidele palju laule. Karksi-Nuia, Abja ja Tõrva ansamblilt kõlasid esmaettekandes laulud «Seitse mulki», «Mulk sai pika nina», «Tule Navale» ja «Emale». Tänukontsert oli muide ainuke, mille ajal vihm oma vägevust näitas.