Läänemaale tuleb mingikasvandus
Eesti uudised
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
3. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet andis keskkonnakaitsjate vastuseisust hoolimata osaühingule Nuckö Farm loa pidada Läänemaale Noarootsi valda kavandatavas farmis tehistingimustes minke.
Nii keskkonnaameti hinnangul kui osaühingu Adepte Ekspert koostatud ekspertarvamuse järgi vastab projektis kavandatud viisil rajatav mingikasvatus täielikult nõuetele, mis peavad välistama selle, et mingid omal jõul või kõrvalise abiga loodusesse satuvad.
Farmi rajamine on ameti kinnitust mööda kooskõlas looduskaitseseadusega, mis lubab pidada minke ainult Mandri-Eestis.
Ameerika naaritsate ehk minkide loodusesse sattumine on peamine farmi rajamisega kaasnev keskkonnaoht, sest nad kuuluvad Eesti looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja.
GBL-ist sai narkootikum
Valitsus kiitis eile heaks selle, et varem seadusega piiramata gammabutürolaktoon (GBL) võetaks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja.
GBL on levinuma narkoaine, korgijoogiks nimetatava GHB lähteaine. Kui korgijoogi tarvitamine on seadusega karistatav, siis GBL-i pruukimist ei piiranud seni ükski seadus. GBL-i sisaldavad mitmesugused puhastusained ja ehitusmaterjalid.
Eestis valmistab valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel praegu muret GBL-i ja 1,4-butaandiooli tarbimine: need ained tekitavad eufooriat, nende toimel kaob pidurdus ja tekib tugev iiveldustunne. Mõjuv doos on üks milliliiter. Ainete üledoos põhjustab koomat, bradükardiat ja hüpotermiat.
Ülalmainitud nimekirja võetud ainete maaletoomist kontrollib maksu- ja tolliamet.
Aine saaja peab tõendama, et kasutab seda legaalselt, näiteks keemia- või värvitööstuses.
Nimekirja täiendatakse ravimiameti ettepanekul.
Võõramaalased Eestist eriti varju ei otsi
Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti varjupaigataotlejate seas kõige ebapopulaarsem paik, selgub Eurostati esimese kvartali taotluste ülevaatest.
Kolmandate riikide elanikud esitasid tänavu esimeses kvartalis euroliidu liikmesriikidele 69 335 varjupaigataotlust. Kõige vähem, 15 sai neid Eesti. Kõige populaarsem liiduriik on Prantsusmaa, mis sai esimeses kvartalis 14 845 taotlust.