Liiklushuligaanidel läheb elu kibedamaks

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karistuspoliitika muutmise mõte on anda selge signaal, et raskele liikluskorrarikkumisele peab järgnema range karistus.
Karistuspoliitika muutmise mõte on anda selge signaal, et raskele liikluskorrarikkumisele peab järgnema range karistus. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on riigil kavas hakata liiklushuligaanide ohjeldamiseks neilt edaspidi senisest märksa sagedamini sõidukeid konfiskeerima.

«Eelmisel aastal oli konfiskeeritud sõidukite arv Eestis piinlikult väike,» lausus ta. «Ehkki meie seadused annavad sellise võimaluse, konfiskeeriti mullu alla kümne sõiduki. Kavatseme seda karistusmeetodit tänavu koostöös politsei ja prokuratuuriga kindlasti tõhusamalt kasutada.»

Siseministri sõnul on kavas hakata sõidukeid konfiskeerima raske liikluskorrarikkumise toimepannud või korduvate rikkumistega silmapaistnud juhtidelt. «Meie analüüsid näitavad, et eelmisel aastal määrati Eestis isegi raskete rikkumiste eest tihti ainult hoiatusi,» rääkis Vaher.

Ta märkis, et karistuspoliitika muutmise mõte on anda selge signaal: turvavarustuse eiramine ning alkoholi või uimastite mõju all olles liiklusesse minek on rasked seadusrikkumised, millele peab järgnema range sanktsioon.

Siseminister tõdes, et turvavarustuse eiramine on ränk eksimus. «Turvavarustuse eiramine lõpeb liiklusõnnetuste puhul tihti surmaga. See puudutab nii kergliiklejaid kui autojuhte ja kaassõitjaid,» lausus Vaher.

Tema sõnul uurib siseministeerium viimasel ajal üha enam ka liiklusvahejuhtumite sotsiaalset poolt, et saada selgust, miks üks või teine õnnetus aset leiab.

«Analüüsime sihtgruppe, kes on altimad liiklusõnnetusi tekitama. Tihti on need noored inimesed, kes on alles äsja loa saanud. Meil on esmaliiklejate suhtes tekkinud hulk mõtteid.»

Vaher lisas, et liiklusjärelevalve moodustab ainult neljandiku sellest, mida riik saab liikluskultuuri parandamiseks teha. Teised komponendid on liikleja ise, sõiduki korrashoid, tee korrashoid ja infrastruktuur.

Eestis hukkus tänavu seitsme kuuga liiklusõnnetustes 57 inimest, seitsmendiku võrra enam kui mullu samal ajal. Liiklusõnnetustes vigastatute arv on kümnendiku võrra vähenenud.

2011. aastal hukkus jaanuarist juuli lõpuni liiklusõnnetustes 48 inimest. Tänavu seitsme kuuga sai liikluses vigastada 901 inimest, mullu samal ajal oli neid juba 1001.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles