Söögilaud peaks olema võimalikult mitmekesine

Saiakesedki on taimetoit, kuid see ei tee neid tervislikuks. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tervise arengu instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurga sõnul on taimetoit vajalik selleks, et elada kõrge vanuseni. Taimetoitlus ei ole tema ütlemist mööda ilmtingimata vajalik, pigem on tähtis tarbida valdavalt taimset toitu, sest selles leidub tohutul hulgal tervist toetavaid aineid.

«Taimetoitlus ei taga ilmtingimata head tervist,» täpsustas Nurk. Inimesed, kes väldivad liha, kala, muna ja piimatooteid ning saavad oma peamise toiduenergia rafineeritud teraviljatoodetest nagu peenleib, sai, pasta, makaronid, riis ja hommikuhelbed, taimse kiirtoidu valikutest toitlustusasutustes, toiduõlist ja kartulist, jäävad ilma tervest hulgast vajalikest toit- ja kiudainetest. Nii on ka nendega, kes loomse toiduga liialdavad.

«Puhas või sajaprotsendiline taimetoitlus on tervislik vaid juhul, kui seda tehakse teadlikult ja kontrollitult,» rõhutas Nurk. «Sõltumata valikust, kas olla taime- või segatoitlane, kehtib alati reegel, et söögilaud oleks võimalikult mitmekesine. Seega, mida rikkalikum valik puu- ja köögivilju, seda parem.»

Nurga teada pole taimetoitude taset Eesti söögikohtades uuritud. Seetõttu puuduvad tal objektiivsed andmed, kuid tõenäoliselt oleksid tulemused nigelad. «Sellele viitab rahvastiku märgatav ülekaalulisuse tõus viimase kümne aasta jooksul,» lausus ta. Olukorda annab spetsialisti hinnangul parandada, kui tõsta inimeste teadlikkust rohke taimse toidu vajadusest meie laual.

Nurga arvates liigub taimetoitude tase Eesti toidukohtades siiski tasapisi paremuse poole. «Kuid pahatihti ei ole pakutav taimne toit kaugeltki mitte tervist toetav,» arutles Nurk. Toitlustajatel jääb puudu kas teadmistest, tahtmisest või võimalustest. Tema hinnangul on tervislikku toitu pakkuvatest kohtadest Eestis endiselt põud ja kahjuks napib ka teadlikke tarbijaid.