Täispikkuses artikkel ilmus 31. juuli «Sakala» paberväljaandes
Kinnisvarabüroode andmetel on Viljandis vähe üürikortereid. Eile ootas üürijat 11 korterit, odavaima eest küsiti 100 ning kalleima eest 750 eurot kuus.
Üürikortereid napib
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arco Vara kinnisvarabüroo Viljandi linna ja maakonna piirkonna juht Aime Opermann tõdes, et nõudlus üürikorterite järele on suur. Tema sõnul ei püsi heas korras ja soodsa hinnaga korterite kuulutused kuigi kaua.
«Tihti võetakse ära kohe esimene korter, sest muidu võib elukohast üldse ilma jääda,» teadis ta rääkida ning lisas, et liiga nõudlikud inimesed jäävad korterist sageli ilma. «Üürijaskond on erinev, alustades tudengitest ja lõpetades tööinimestega.»
Esmaspäeval populaarsetes portaalides Kinnisvaraweb, Yyr ja City24 üleval olnud pakkumiste põhjal võis Viljandi keskmiseks üürihinnaks arvutada 260 eurot. Odavaimat, 21-ruutmeetrist korterit pakuti 100 euro eest kuus ning kõige kallima, 107 ruutmeetri suuruse elamispinna eest taheti 750 eurot.
Kinnisvarabüroo Uus Maa Viljandi esinduse juhataja Reet Raudsepp kinnitas, et tegelik Viljandi keskmine on umbes 150 eurot kuus. Tema sõnul küsitakse kallist üüri korterite eest, mis on uutes majades, kuid üürijatel ei ole nende vastu erilist huvi.
Eesti töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laan tõdes, et üürihinnad on liiga kõrged. «Ka meie töötajad on Viljandisse korterit otsinud, kuid sobiva hinnaga üüripinda on raske leida.» Sellepärast on tööotsijatel tema sõnul keeruline Viljandisse tulla.
«See ei ole loomulikult ainult Viljandi probleem,» ütles ta ning lisas, et töötukassa aitab võimaluse korral abivajajatel korterit leida. «Meie põhiülesanne see siiski ei ole. Kui odavaid kortereid oleks rohkem, pakuksime loomulikult neid.»
Ka töötukassa karjäärinõustaja Tiina Ott leidis, et kallis üür võib töötajaid Viljandist eemal hoida. «Otseselt pole ükski inimene seda põhjuseks toonud, sest alati on lisaks veel teisigi probleeme, näiteks ei taheta maakodu hüljata,» selgitas ta. «Olukord oleks lihtsam, kui ettevõtetel oleks pakkuda ametikortereid. Kahjuks on aga Viljandis tavalist üürikorteritki raske leida.»
Reet Raudsepa ütlemist mööda on mõni üürikorter alati pakkuda, kuid neid on vähe. «Iga kuu üürime välja paar korterit,» täpsustas ta.
Raudsepa sõnul on ka selliseid pakkumisi, mis ei ole avalikud. «Kui omanikul on üürniku suhtes konkreetsed nõudmised, siis me korterit ei kuuluta ja pakume seda neile, kes on kindlate soovidega büroo poole pöördunud.»
Raudsepp kinnitas Opermanni öeldut, et heade tingimustega odavad korterid leiavad ruttu huvilise. «Kui omanik küsib korteri seisukorrale vastavat hinda ega looda mingit unelmate summat, ei püsi elamispind turul kaua.»
Mõlema kinnisvarabüroo juhid kinnitasid, et nad teevad rohkem müügitehinguid. «Kes töötab ja elab perega, pigem ostab korteri,» sõnas Raudsepp. Opermann lisas, et kortereid üürivad enamasti need inimesed, kes ei saa laenu, ja tudengid.