Elupäästvat verd on Lõuna-Eestis napilt

Tartu ülikooli kliinikumi verekeskus teenindab 80 protsendi ulatuses kliinikumi, kuid tema piirkonda kuuluvad ka Viljandi ja Võru ning Valga, Jõgeva ja Põlva haigla. Viljandisse tullakse verd võtma alles rohkem kui kahe nädala pärast.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Täispikkuses artikkel ilmus 1. augusti «Sakala» paberväljaandes

Verekeskus saatis laiali teated, et doonorite arvu kahanemise tõttu on verevarud katastroofiliselt kahanenud. Viljandimaa vereloovutajad ei saa A-hepatiidi puhangu tõttu endiselt elude päästmisse oma panust anda.

Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuse direktori Helve Königi sõnutsi on raske öelda, miks doonoreid napib, ent ilmselt on oma osa suvepuhkustel: paljud on linnast ära ning naudivad sooja ilma mõne veekogu ääres.

Enamik Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuse varutavast verest läheb asutuse enda käsutusse, kuid keskus teeb koostööd ka teiste Lõuna-Eesti haiglatega.

Viljandi haigla ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemarst Mati Kallas rääkis, et niisamuti nagu Tartu ülikooli kliinikumi verekeskus annab Viljandi haiglale doonoriverd, kuuluvad selle piirkonda ka meie doonorid, kuid

A-hepatiidi leviku tõttu on doonorivere varumine Viljandis katkestatud.

Helve Königi sõnutsi on uute hepatiidijuhtumiteta möödunud kaks nädalat. «Kui saame selle perioodi 52 päevale, võime uuesti Viljandisse tulla. Tuleksime jooksuga ja jääksime kohe mitmeks päevaks, sest kui kõik, kes pole aasta aega saanud verd anda, plaanivad seda ühel ajal teha, tallataks meid ära,» rääkis ta.

Direktor avaldas kahetsust, et Viljandi suur potentsiaal on kasutamata. «Aga õnneks on kell hakanud tiksuma,» lisas ta.

Tagasi üles