Elupäästvat verd on Lõuna-Eestis napilt

Tartu ülikooli kliinikumi verekeskus teenindab 80 protsendi ulatuses kliinikumi, kuid tema piirkonda kuuluvad ka Viljandi ja Võru ning Valga, Jõgeva ja Põlva haigla. Viljandisse tullakse verd võtma alles rohkem kui kahe nädala pärast. Foto: Elmo Riig / Sakala

Verekeskus saatis laiali teated, et doonorite arvu kahanemise tõttu on verevarud katastroofiliselt kahanenud. Viljandimaa vereloovutajad ei saa A-hepatiidi puhangu tõttu endiselt elude päästmisse oma panust anda.

Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuse direktori Helve Königi sõnutsi on raske öelda, miks doonoreid napib, ent ilmselt on oma osa suvepuhkustel: paljud on linnast ära ning naudivad sooja ilma mõne veekogu ääres.

Kaks hepatiidivaba nädalat

Enamik Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuse varutavast verest läheb asutuse enda käsutusse, kuid keskus teeb koostööd ka teiste Lõuna-Eesti haiglatega.

Viljandi haigla ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemarst Mati Kallas rääkis, et niisamuti nagu Tartu ülikooli kliinikumi verekeskus annab Viljandi haiglale doonoriverd, kuuluvad selle piirkonda ka meie doonorid, kuid

A-hepatiidi leviku tõttu on doonorivere varumine Viljandis katkestatud.

Helve Königi sõnutsi on uute hepatiidijuhtumiteta möödunud kaks nädalat. «Kui saame selle perioodi 52 päevale, võime uuesti Viljandisse tulla. Tuleksime jooksuga ja jääksime kohe mitmeks päevaks, sest kui kõik, kes pole aasta aega saanud verd anda, plaanivad seda ühel ajal teha, tallataks meid ära,» rääkis ta.

Direktor avaldas kahetsust, et Viljandi suur potentsiaal on kasutamata. «Aga õnneks on kell hakanud tiksuma,» lisas ta.

Nädala algul saatis verekeskus laiali 2400 e-kirja, kutsumaks doonoreid verd loovutama.

Palvekirjadele reageeriti Helve Königi sõnutsi väga hästi. Esmaspäeva pärastlõunaks oli kohal käinud juba poolsada doonorit.

Möödunud reedel oli Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuses käinud aga 25—30 inimest, mis on direktori ütlemist mööda äärmiselt vähe.

«Tavalisel päeval on vereloovutajaid ikka kuuekümne kanti, aga juba paar nädalat on meil siin üsna hõre olnud,» tähendas ta.

Nädala algul oli väga hea olukord vaid AB-grupi varudes. 0-, A- ja B-grupi verd oli äärmiselt vähe. Verekomponentide ravi ootab aga palju hematoloogilisi haigeid. Samuti ei ole vähenenud operatsioonide arv ning verekeskus peab kindlustama ka verekomponendid vastsündinutele ja sünnitajatele.

«Me ei tohi laskuda selleni, et kapid on tühjad ja laiutame käsi. Juba siis, kui näeme kahanevat tendentsi, peame midagi ette võtma,» rääkis König. Tema sõnutsi pole praegu siiski midagi väga eriskummalist juhtunud, lihtsalt haigeid on palju ja verd tuleb sisse vähem, kui seda tarbitakse.

Üks doos A positiivset verd

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht Krista Valdvee ütles, et Viljandi haiglas labori koosseisu kuuluvas verekabinetis hoitakse stabiilselt kõikide veregruppide varu ja seda täiendatakse vajadust mööda, enamasti kord nädalas.

Tema sõnutsi on koostöö Tartu ülikooli kliinikumi verekeskusega läinud hästi ja erakordsetel juhtudel on alati vajalik verekogus kätte saadud.

«Praegu vere vähesus haiglate tööd mõjutanud polegi,» kinnitas Helve König, kuid lisas, et näiteks esmaspäeva hommikul oli ainult üks doos A positiivset verd, mida oleks saanud kogu Lõuna-Eesti vahel jagada. «Kui juhtuks suurem bussiõnnestus, siis ei tea, mis saaks,» nentis ta.

VEREGRUPP
Eestis on kõige enam A ja 0 positiivse verega inimesi. Allpool on veregruppide esinemissagedus Eestis.
• A+ 31%
• A— 4,5%
• B+ 20%
• B— 3%
• AB+ 6%
• AB— 1%
• 0+ 30%
• 0— 4,5%
Allikas: verekeskus