Pärimeeter meeldis nii aias kui ka aia taga olijatele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrge traataed näis veidi ahistav, kuid aitas viimastel aastatel kohati käest kippunud korra taastada. Ehkki pärimeetri pihta heideti ka kriitikanooli, leidus teisele poole aeda jäänutegi seas inimesi, kes selle heaks kiitsid.
Kõrge traataed näis veidi ahistav, kuid aitas viimastel aastatel kohati käest kippunud korra taastada. Ehkki pärimeetri pihta heideti ka kriitikanooli, leidus teisele poole aeda jäänutegi seas inimesi, kes selle heaks kiitsid. Foto: Kenno Soo / Sakala

Lõppenud Viljandi pärimusmuusika festivalil pälvis meeste kõrval tähelepanu üks teinegi folgi liige — pärimeeter. Ligi neljakilomeetrine piirdeaed oli välimuselt küll pisut hall ja kõle, kuid usin töö ja hool, mida ta juubelipeo õnnestumisse süstis, tegi temast vaat et selle kangelase.

Kuid pärimeeter ei muutunud rahva lemmikuks üleöö. Kaldun arvama, et esimesel folgiõhtul, mil ma teda esimest korda silmasin, olin nagu paljud pidutsejad tema suhtes üpris skeptiline. Folk, mis esindab vabadust ja loomingulisust, ei tundunud halli ja kõleda traataiaga kuidagi kokku sobivat.

Copy
Tagasi üles