Kui minna suvel Tallinna

Nukumuuseumi giid Kelli Mark näitab suurimaid nukke, mis valmistati telelavastusele «Naksitrallid». Foto: Birgit Itse

Selleks et linnalapsed teaksid, mis on põhk, tuleb neile seda maal näidata. Maalapsega tuleb jälle mõnikord pealinna minna, et ta oma silmaga näeks, missugune on tramm, ning saaks teada, et troll pole ainult Norrast kaasatoodud suveniir.

Muidugi võib alati minna lihtsalt kohvikusse ja loomaaeda, aga Tallinnal on pakkuda palju muudki. Omaette elamus on turnida linnamüüril ning nautida Toompea platvormidelt, Raekoja, Oleviste või Toomkiriku tornist avanevat vaadet.

Meretäis põnevust

Lennusadam on avamise algusest peale päevas vastu võtnud keskmiselt tuhat külastajat. LED-valgustatud hiiglaslikud angaarid on salapärased ning merekindluse juurde kuulunud suurtükid mõjuvad võikalt. Emotsiooni võimendavad Anton Villa Eesti suurim seinamaal ja sellele lisatud videokatkendid. Ekskursioonijuht Tiina Nuumi sõnul ongi eesmärk näidata, et sõda pole vahva mäng.

Sellest hoolimata tuli õhutõrjekahuri simulaatori juures seista vähemalt 20 minutit järjekorras. Ligi tund oli vaja oodata, et hankida piloodikogemust. Järjekorra pikkuse ja edenemiskiiruse järgi pakun, et allveelaevale Lembit pääsemiseks tulnuks samuti varuda vähemalt tund.

Tegevust leidub angaarides ka neile, kes on hingepõhjas patsifistid. Eesti meresõidu, olgu siis kalapüügi või olümpiapurjetamise lugu on näha lausa kolmel tasandil.

Taevalik vaade

Kõrgusepelguritele teletorni 21. korrus ilmselgelt ei passi. Neile jätkub tegevust madalamalgi. Torni alumiselt korruselt leidsin Tartu neiu Kelli Paasoja lugemas ajaloolise «AK» kaamera ees uudiseid laiast maailmast. Enda teleesinemise saatis ta kohe oma e-posti aadressil.

Eriti meeldis talle ülalt avanev vaade. 170 meetri kõrgusel viibimise aeg on piiratud ühe tunniga, muidu veniks tunnine liftijärjekord ilmselt veelgi pikemaks. Õnneks on väikestele lastele mänguala, suuremad aga saavad seintelt ja ekraanidelt teada, kas teletorn võib ümber kukkuda ja kui kaugele saade «lendab».

Lastele muudab teletorni külastuse põnevamaks küsimustik. Nad saavad ühtlasi välja pakkuda nime teletornipoisile.

Nukumuuseum meeldib nii lastele, kes peavad lugu puutetundlikest ekraanidest ja nutitelefoni kasutamise võimalustest, kui ka nende vanematele, kes mäletavad Buratinot, ootasid Leopoldi seltsis veedetavaid laupäevaõhtuid või usuvad keskaegse soovikaevu võlujõusse.

Nukkudega mängida ei saa, aga nukke meisterdada küll. Töötubade juhendaja, mängujuht ja giid Margit Ring kinnitas, et tänapäevaseid kangelasi on ka. «Üks mähkmeid kandev mudilane näitas Angry Birdsi vilditud nukke nähes näpuga, sülitas luti suust ja pudistas: «Mama, kompjutelnõje ptitsõ!»,» rääkis ta.

Ühtlasi pakub nukumuuseum võimaluse teha virtuaaltuur Eesti teatrites ning annab vastuse paljude keelel kripeldavatele küsimustele. Mis eristab vanaema hundist? Mis on kõige uinutavam puuvili? Kuidas sea moodi kinnisvaraäri ajada?

Veel vanemaid nukke ja mänguasju näeb Kalamajas asuvas lastemuuseumis. Selles Tallinna linnamuuseumi filiaalis on väljas lausa XV sajandi mänguasju.

Kes päriselt mängida tahab, seadku sammud linnamuuseumi 2009. aastal avatud filiaali Miia-Milla-Manda, mis asub kunagises Kadrioru lastepargi peahoones. Seal käinud kaheksa-aastane Liisa kiitis muuseumi tähetorni, kus loeti raamatust lugusid ette. Hoone ees on muide suur mitmekesiste atraktsioonidega mänguväljak.

Olin täitsa kindel, et katseks kaasavõetud nelja-aastasel jõnglasel hakkab Ahhaa keskuse Tallinna filiaalis igav. Poolteist tundi hiljem polnud laps nõus ära tulema. Tema silmis tegi Ahhaa ära ka lennusadamale ja teletornile.

Esialgu võib tunduda, justkui polekski seal õieti midagi, aga kui rahulikult ringi vaadata, on ajaveetmisi võimalusi tohutult palju. Sedapuhku juhtus seal koolieelikuid olema päris mitu. Viieaastane Karl-Thomas oli Ahhaa keskuse filiaali tulnud koos ema Janega. Rohkem kui 4D-kino meeldisid poisile peeglilabürint ja ratastooliralli. Viimati mainitu tekitas hasarti ka minus, kuigi kaotasin olümpiavõitjale neljakordselt.

Sain teadusliku tõestuse sellelegi, kui eriline ma olen, millised on minu muusikalised võimed ja mida tean Euroopa geograafiast.

Maa-alune lugu

Bastionikäigud jutustavad loo Tallinna tuhandeaastasest kivimajade ajastust. Koolieelikutele jääb see raskesti hoomatavaks. Salapära ja hämaraid nurki leidub käikudes ohtralt, mistõttu pimedust kartvad lapsed võivad tunda end seal pisut ebakindlalt.

Bastionikäigud on päästnud vähemalt tuhat inimest, kuid rohkesti on ka neid, kes jätsid sinna elu. Neis on olnud kuninglik vangla, punkarite punker ja kodutute kodu. Kodutuse hõng lööb seal kohati sõõrmeisse praegugi.

Tuleviku arheoloogide väljapanekut tutvustavas osas köitsid enim pilku lakke moodustunud stalaktiidid. Jahedates käikudes viibivatel külastajatel tekkis mõne aja pärast illusioon, et vihmase ja jaheda ilma asemel ootab neid väljas kesksuvine leitsak.

Materjali kogumist toetas Tallinna ettevõtlusameti turismiosakond.

HEA TEADA

Tallinn Card annab soodustusi.
• Tallinna külalistel võib olla kasulik soetada 24 euro eest Tallinn Card, millega saab ööpäeva jooksul mitut teenust tasuta või soodushinnaga.
• Tasuta on Pirita jõel paadilaenutus, vanalinnas jalgrattarent ja rongisõit, samuti bowling, muuseumid ja teised huviväärsused (linnamüürid ja kirikutornid, bastionikäigud ja muu seesugune) ning enamik ühissõidukeid.
• Kuueaastastele ja noorematele on pealinna ühistransport ja suurem jagu muuseume niikuinii tasuta ning neile pole seetõttu kaarti vaja. Kuni 14-aastased saavad Tallinn Cardi poole odavamalt.
Allikas: www.tourism.tallinn.ee