Rannavalvur päästis vesikasvu takerdunu

Rannavalvur Sergei Lambineni sõnul läks vesikasvudesse takerdunud mees vette järvele ulatuvalt sillalt. Selles rannatsoonis aga tavaliselt ei ujuta. Foto: Kenno Soo

Kolmapäeval Viljandi rannas vette hüpanud mees takerdus vesikasvudesse ja omal jõul enam pinnale ei saanud. Hättasattunu pääses tänu sellele, et rannavalvur oli lähedal ja suutis ta välja tuua.

Vee alla vajunud mehe uppumissurmast päästnud rannavalvur Sergei Lambinen rääkis, et ligi 60-aastane mees oli vette läinud kohas, kus seisavad tavaliselt vesirattad. Tema sõnul seal ei ujuta ning rannavalvuri meelest tuleks seal vetteminek üldse keelata. «Ala on küll poidega tähistatud, aga otsest keelumärki seal pole,» sõnas ta.

Ujuja pea kadus vee alla

Ühel hetkel märkas rannavalvur, et ujuma läinud mees oli vee alla kadunud ega tulnud enam pinnale. Päästja jooksis kohe vesirataste juurde ja hüppas vette. Korraks suutis uppumisohtu sattunud mees siiski pinnale pääseda ja karjumisega endast märku anda.

Rannavalvuril oli keeruline hädasolijani jõuda, sest temagi takerdus vesikasvudesse. Siiski õnnestus tal hättasattunu kiiresti kätte saada ja pinnale rebida.

Selle aja peale jõudis appi teinegi rannavalvur, kes oli näinud, kuidas Lambinen vette tormas. Koos said nad mehe käe vesikasvudest vabaks ja toimetasid ta kaldale.

Lambineni sõnul lõppes kõik õnnelikult, sest mees polnud endale vett kopsu tõmmanud ning pärast seda, kui ta oli rannas pisut taastunud, lahkus ta sealt koos saatjaga.
Osaühingu Articard rannavalvuri sõnul oli see kahtlemata kõige ohtlikum olukord, mis tänavu Viljandi rannas on tekkinud.

Ranna hooldamise eest vastutava Viljandi spordikeskuse juhataja Mati Jürisson selgitas, et rannas niidetakse vaid ujumisalasid ning uppumisohtu sattunud mees oli väljaspool neid.

Ujumisala tähistavad poid

«Ujumisala on tähistatud poidega ning on arvestatud, et viimase poi juures oleks sügavus 1,8 meetrit,» lausus ta.

Küsimusele, kas ta saab kinnitada, et ujumisalal vesikasvudesse kinnijäämist karta ei ole, vastas Jürisson, et seda ta öelda ei julge. «Vesikasvud kasvavad järves väga kiiresti ja kui neid jaaniajal niita, siis hiljemalt augusti lõpuks on need taas kõrgeks sirgunud,» nentis ta.

Küll aga peaks tema sõnul ohutuse tagama see, et spetsiaalsel ujumisalal ulatuvad täiskasvanud inimesel jalad põhja.

Ujumisala on rannas kahes kohas. Üks piirkond on järvele vaadates laste mänguväljaku juurest vasakul, teine basseinide ja vettehüppetorni all.

Järvele ulatuvast ja paviljoniga lõppevast sillast kahele poole jäävad alad on niitmata ja seal vette minna ei soovitata.