:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2012/07/26/1236124t1h399f.jpg)
Eile lõunaks oli folgi telkla ligi poolest tuhandest kohast hõivatud paarkümmend, kuid põnevaid lugusid kuulis neiltki vähestelt, kes kohal olid.
Järvevaatega telklas tähistati juubelit ja taaskohtumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast kella ühte valitses Viljandi järve ääres sõudeellingu, Ranna puiestee ja jalgpalli harjutusväljaku läheduses asuva telkla alal suuresti tühjus. Platsi rannapoolsesse otsa oli kerkinud umbes 15 kuppeltelki ning nende vahel oli näha paari inimest.
Legendaarne telk
Ranna puiestee Huntaugu poolses nurgas laius üle nelja koha beež ja pisut kummaline varjualune, mis pakkus esiotsa äraarvamisrõõmu: on see ikka kellegi ööbimispaik või leidub sel mingi muu otstarve?
Nõukogudeaegseks sõjaväetelgiks osutunud peavarju all istusid Tanel, Priit ja Urmet ning rääkisid, et sel aastal peavad nad juubelit, sest on Viljandi folgil 15. korda.
«Meie seltskond on aja jooksul muidugi varieerunud,» lisas Tanel. Kõigil neil aastatel on nad aga kohale tulnud kopsaka telgiga, mis kuulub sõber Toomase isale.
«Korraldajad üldiselt juba teavad seda telki,» ütles Tanel. Mehed lisasid, et ehkki nimetatud varjualune võtab enda alla mitme hariliku telgi koha, pole selle suurus telklates enamasti kedagi pahandanud.
«Eks me ole korralikult käitunud kah,» märkis Urmet.
Aastaid tagasi jõudsid samad mehed «Sakala» veergudele sellega, et panid telklasse püsti sauna. Eesti eri otstest pärit, kuid nüüdseks ühtviisi Tartus elavad pikaaegsed folgilised teadsid oma kogemustele tuginedes öelda, et pärimusmuusika festivali telklas käituvad inimesed viisakalt ja arvestavad teistega.
«Konflikte polegi siin näinud,» lausus Priit. Ta lisas, et abiks on ka aeg-ajalt korraldatavad kontrollreidid. Telkla alal kehtib kuiv seadus.
Seekordse telklaplatsi kohta ütlesid mehed, et järve lähedus on kahtlemata hea. Samas oskasid nad välja tuua ka asukoha miinuseid.
«Auto tuleb kaugele jätta. Seal on aga läpakas ja muu väärtuslik, mistõttu oleks parem, kui masinal saaks lihtsamini silma peal hoida,» kõneles Tanel.
Ühtlasi avaldasid nad kartust, et nende asupaiga läheduses olev sügavam lohk võib vihma korral veega täituda ning sealt võib märg telkidesse tungima hakata.
Väliseestlased laululaagrist
Järveäärsele väljakupoolele telki püstitanud Pille ja Hela jutust selgus, et nad on väliseestlased. Pille on elanud Hollandis sünnist saati, Hela pühkis Maarjamaa tolmu jalgelt kuue aasta eest ja jäi Soome.
Viljandi folgile tulid nad eile hommikul kohe pärast kolmepäevast laululaagrit Varbusel. Mõlemad kuuluvad Euroopa eestlaste koori, milles laulab eestlasi 14 riigist. Kolm või neli korda aastas tulevad kõik nad maailma eri paigust laululaagrisse.
Telklas ööbimise kogemust Pillel seni polnud, Hela ütles aga, et viimati sai seda tehtud palju aastaid tagasi. Ebameeldivat kogemust saada nad ei karda.
«Kindlasti ei ole siin hullem kui laululaagris,» ütles Pille naljatamisi.