Rong see sõitis folk-folk-folk!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks kirjule folgiseltskonnale võis Viljandi raudteejaamas pärastlõunal  näha politseinikku, kes kontrollis, et koos pidulistega polnud Viljandisse keelatud aineid saabunud.
Lisaks kirjule folgiseltskonnale võis Viljandi raudteejaamas pärastlõunal näha politseinikku, kes kontrollis, et koos pidulistega polnud Viljandisse keelatud aineid saabunud. Foto: Kenno Soo / Sakala

Viljandisse folkima saab tulla mitmel viisil. Mõni sõidab bussiga, teine vurab sõpradega kaubikus, kolmas jääb aga lootma pöidlaküüdile. Ning on ka neid, kes tulevad peole folgirongiga!

Eile kella ühe paiku, kui Viljandi pärimusmuusika festival ametlikult avati, sättisid paljud pealinlastest folgisõbrad ennast Balti jaamast väljuvale rongile. Kuigi tegemist oli erirongiga, võttis see inimesi peale ka tavapärastest Tallinna ja Viljandi vahelistest peatustest.

Folgilised Villem ja Sass sõitsid Viljandisse folgirongiga hea seltskonna ning huvitava kogemuse tõttu.

«Siin saab laulu ja show’d,» sõnas Sass ja kirjeldas, kuidas toredad mehed laulsid vagunis ilusaid eesti laule. «Folgirongiga sõitsin ma teist korda ning õhkkond oli sama lahe kui eelmisel aastal,» lisas noormees.

Teist korda saabus Viljandisse erirongiga ka Johanna, kes koos sõbranna Kaiga sai vagunis kohe folgimeeleolu kätte. «Sõit oli lõbus ja jagati palju tasuta jäätist!» rääkisid folgilised ning lisasid, et see sõit aitas neil aega säästa. «Rong väljus täpselt õigel kellaajal ning seal sai käepaela ka kohe kätte,» ütles Kai.

Pidu võib alata

Rongis hoidis tuju üleval loominguline ühendus Pikapäevarühm, kes lisaks laulule lõbustas sõitjaid ka naljadega. Rühma liige Reigo Tamm rääkis, et rongilised kergesti lauluga ei ühinenud.

«Algul ei saanud vedama, kuid hiljem ei jäänud pidama,» sõnas ta ning naljatas, et reis oleks võinud olla pikem. «Kohe Narvani välja!»

Pikapäevarühm siiski festivali nautima ei jäänud ja suundus järgmise rongiga tagasi pealinna. «Meie oleme oma töö teinud ning nüüd võib folk alata,» lausus Tamm ning nimetas oma rühma jõuks, mis pani folgiveduri käima.

Folgirongi traditsioon sai alguse 2004. aastal. Selle ühe eestvedaja, Edelaraudtee müügijuhi Annemari Oherdi sõnul tahetakse inimesed festivali lainele häälestada juba poolel teel Viljandisse.  

Oherd mainis, et rongisõidu meelelahutuse sisu sõltub festivali teemast. «Ühel aastal mängisid inimestele lõõtsamehed, nüüd aga laulis meestegrupp, sest selle aasta festivali teema on meeste laul.»

Eelmüük jättis soovida

Annemari Oherd tõdes, et kuigi sel aastal oli sõitjaid palju, oleks rongipiletite eelmüük võinud paremini minna. «Väga palju pileteid müüdi siiski ka kohapeal.»

Erinevalt varasematest aastatest seekord erirong folgilisi tagasi Tallinna ei sõiduta. Edelaraudtee müügijuht tõi põhjuseks selle, et raske on sobilikku aega leida. «Folgirongiga ei saa sõitjatele dikteerida folgipeo lõppu,» selgitas ta ning kirjeldas, kuidas folgilised lahkuvad Viljandist eri päevadel.

Saabunud pidulisi ei morjendanud see, et erirongiga Tallinna naasta ei saa. Johanna sõnas, et vajaduse korral saab ka bussiga minna.

Rongi pealt tulnud Villem ja Sass aga tõdesid, et naasmisplaani neil veel pole. «Peo lõpp on veel kaugel ja pealegi on Viljandi mõnus koht, kuhu võib ka pikemaks jääda.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles