/nginx/o/2009/03/10/146364t1ha3c1.jpg)
Eestis resideeruvad suursaadikud on ikka ja jälle välja tulnud ütlemistega, mille peale siinsed poliitikud ja ajakirjanikud tagajalgadele kargavad. Idanaabrite praegune esindaja Nikolai Uspenski on selles osas eelkäijatega võrreldes ehk rohkemgi silma torganud, sest kahe naabermaa poliitilisi suhteid lammutanud 2007. aasta aprillirahutused leidsid aset vaid mõni kuu pärast tema ametisse asumist.
Viimati pälvis Uspenski suuremat tähelepanu läinud nädalal, kui väitis ajalehe «Tribüün» kaudu tehtud avalduses, et Eestis käib keelenõuete täitmise sildi all koolide kaadripuhastus, mida viib ellu repressiivorgan keeleinspektsioon, ning koolides ahistatakse vene keelt kõnelevaid õpilasi.
Iseenesest ei vääriks see sõnavõtt suuremat tähelepanu, sest Venemaa välisministeerium ja Tallinna saatkond on samasugust retoorikat viljelnud juba aastaid. Vilunud propagandameistrid teavad, et vale võib muutuda usutavaks, kui see võimalikult suureks puhuda, ja nii on näiteks Euroopa Liidu juhtorganites töötavad eestlased pidanud alatihti vastama küsimustele venelaste väidetava diskrimineerimise kohta Eestis. Midagi pole teha — kuni leidub rääkijaid, leidub ka uskujaid või vähemasti kahtlustajaid.
Niisiis on Eesti diplomaadid ja poliitikud Venemaaga suheldes püüdnud säilitada rahulikku meelt ning järjekindla selgitustööga valeväiteid ümber lükanud.
Uspenski viimane avaldus on aga tähelepanuväärne seetõttu, et selle suhtes otsustasid avalikult nördimust üles näidata väidetavad tagakiusamise ohvrid ise ehk venekeelsete koolide õpilased. Nimelt leidis Eesti vene koole ühendava õpilasesinduste assamblee peasekretär Sergei Metlev, et saadiku järeldused vene õpilaste ahistamise kohta on absurdsed. «Koolide teemal peaks saadik käituma diplomaatilisemalt, sest kindlasti pole kellegi huvides, et muukeelse hariduse areng kukuks siin läbi nagu Eesti-Vene suhted,» ütles ta. Hästi ütles.