/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
Viljandlanna Kaie Mölter ja tema sõbranna eksisid jalgratastega sõites Parika kandis metsa 2008. aasta sügisel. Tagantjärele analüüsides ütles Mölter, et suurimaks eksimuseks oli kaardi valesti lugemine.
Eksimiseni viis kaardi valesti lugemine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hämaruses pidasin mahajoonitud kraave ekslikult teedeks,» meenutas Mölter.
Matkajad hakkasid Väikejärve juurest mööda laudteed tagasi tulema teadmisega, et üks teeharu viib Viljandi poole. Nad kõndisid seda mööda, kuni tee ühel hetkel ära lõppes.
Matkajad otsustasid edasi liikuda. Vahepeal läks aga pimedaks ning ühel hetkel mõistsid nad, et on eksinud. Laetud mobiiltelefon oli õnneks kaasaks ja nii helistasid eksinud hädaabinumbrile.
«Meile öeldi, et seisku me paigal, kuid selleks oli liiga külm,» kõneles Kaie Mölter. «Pealegi jõudsime järeldusele, et kui suudame Vaikejärve poole tagasi minna, on suurem lootus meid leida.»
Nii hakkasidki nad laudteed otsima ja suutsid selle ka uuesti leida. Siis hakkasid nad kuulma autosignaali, mida päästjad neile orienteerumiseks lasid.
Metsahirmu kõnealune juhtum Mölteris tekitanud ei ole, kuid ta tunneb looduse ees pisut rohkem aukartust.