Viljandi haigla otsib seitset eriarsti, et oleks võimalik mõni kõrgesse ikka jõudnud töötaja pensionile lubada ning haigekassalt mahukam leping saada.
Haigla otsib uusi arste
«Meie arstide keskmine iga on üsna pensioniea lähedal,» nentis haigla juhatuse esimees Ülle Lumi.
Tema sõnul on nii mõnigi spetsialist juba mitu aastat soovinud pensionile jääda, kuid et sobivat asendajat pole, töötavad nad edasi.
Tööpakkumistega üritab haigla teada saada, millised on uute arstide leidmise võimalused.
«Veel aasta tagasi polnud mõtetki mõnda spetsialisti otsida,» rääkis juhatuse esimees. «Nüüd oleme aga vastuseid saanud.»
Haigla juhtkond kavatseb tööle võtta praegusest enam eriarste, sest sel juhul on võimalik haigekassalt saada mahukam leping. See tähendab, et viljandlased pääseksid kodulinnas eriarsti juurde senisest lihtsamini.
Lumi nentis, et tal pole täpset infot, kui paljud noored arstid üritavad pärast ülikooli lõppu välismaale tööle minna, kuid ta arvas, et nende hulk väheneb.
Haigla on viimasel ajal süsteemselt noori spetsialiste otsinud. Igal aastal käivad haigla juhid Tartu ülikooli kuuenda kursuse tudengitele oma asutust tutvustamas.
«Varem öeldi meile palju ära, sest noored tahtsid olla kas Tallinnas, Tartus või minna üldse välismaale,» rääkis Lumi. «Sel aastal on meil praktikante majas rohkem kui kunagi varem ning mitu noort tuli meile residentuuri.»
Viljandi haigla tööpakkumised annavad selgelt mõista, et ka keerulistes majandustingimustes on eriarstidele Eestis tööd. Et meediku miinimumpalk on 112 krooni tunnis, teenib spetsialist normkoormuse korral kuus ligi 21 000 krooni.
«Tegelikult on paljude eriarstide palk kõrgem, sest koormus on suur ning tingimuste osas saab läbi rääkida,» selgitas Lumi.
Haigla on Viljandi maakonna suurim tööandja. Praegu on seal ametis ligi 800 inimest, neist arste on 80-90.
Viljandi haigla kõrval on arste asunud otsima ka teised raviasutused. Enam kui seitset meedikut on vaja Rakvere, Ida-Viru ja Narva haiglal.