Prügimäel niipea kelgutada ei saa

Aastakümnetega Viljandi piirile kerkinud prügila sisse rajati torustik, mis juhib jäätmetest tekkiva gaasi kompressorjaama põletisse. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Täna kuulutatakse lõplikult suletuks Viljandi prügila, kuhu 1960. aastate algusest oli kogunenud ligi 300 000 kuupmeetrit jäätmeid. Esialgse kava järgi jääb ringtee ääres pilku püüdev küngas järgmiseks 30 aastaks juhuslikele möödujatele suletuks.

Võhikule võib prügila sulgemine tunduda lihtne: lükkad aga sodile mulla otsa ja külvad muru peale. Viljandi linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik, kui keeruline see töö tegelikult oli?

See võib kõlada kummaliselt, kuid prügila sulgemine lõpeb piduliku avamise ja lindilõikamisega, sest tegemist oli kalli ehitusprojektiga, mida rahastas Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond. Tööd vältasid mitu aastat ja nendega oli seotud väga palju osalisi.

Edaspidi toimub mäe otsas gaasi kogumine ning põletamine. Lihtsustatult seletades on mäe sees ämblikuvõrku meenutav torustik, mis toob gaasi üles kompressorjaama põletisse.

Miks gaas kohapeal ära põletatakse, mitte ei suunata näiteks mõne hoone kütteks?

Keskkonnamõju hinnangu järgi on Viljandi prügilas tekkiva gaasi kogus nii väike, et seda poleks majanduslikult otstarbekas kuhugi kaugemale toimetada. Selle pärast ei ole mõtet rajada eraldi trassi või koostootmisjaama.

Otse õhku gaasi suunata ei tohi, sest see kahjustaks keskkonda. Niisiis ongi kõige mõttekam see põletada.

Praegu on künkal aed ümber ja tavainimesel sinna asja pole. Kui kauaks nii jääb?

Gaasi, nõrgvee ja põhjavee seiret tuleb mäe juures teha 30 aastat. Senikaua peab ala olema suletud. Kui näitajad on korras, võib keskkonnaamet perioodi lühendada ning võib-olla siis tekib ka mõni muu plaan, mida kohaga peale hakata.

Aga see on kindel, et lähematel talvedel sellest mäest alla kelgutada ei saa.

Täpselt nii. Seda ei soovita asjatundjad juba seepärast, et pinnase all on kommunikatsioonid, mitte lihtsalt prügi.

Aga välimuse poolest on koht nüüd täitsa viisakas. Mäe tipus on muruseeme hästi tärganud ja varsti loodame jõuda esimese niitmiseni. Suuremat haljastust ei tohi lasta sinna kasvada, sest puude juurestik lõhuks trasse.

Mis saab maa-alustest torudest siis, kui ettenähtud 30 aastat on möödas?

Tõtt-öelda ei oska ma sellele küsimusele praegu vastata. Nii kaua, kuni gaasi tekib, tuleb torustik töökorras hoida. Mis saab pärast seda, otsustatakse siis, kui aeg käes.

Kui eriline või tavaline siin tehtud töö Eesti mõistes oli?

Ma ei saa öelda, et siin oleks tehtud midagi tavapäratut. Prügilaid on suletud mujalgi ja enamasti on tehnoloogia olnud samasugune. Mõnes kohas, kus gaasi tekib rohkem, on minu teada tehtud koostootmisjaam. Mõnes teises kohas on gaasi kogumisest üldse loobutud. Seega on meil siin Viljandis tegu sellise keskmise variandiga.

Prügila värava ees on praegu jäätmete sortimise jaam. Kas see jääb paika?

See jääb toimima. Küll aga peaks varsti lõppema olmejäätmete ümberlaadimine sellisel lahtisel meetodil, nagu seda praegu tehakse. Aktsiaselts Veolia Keskkonnateenused, kes seal rentnikuna tegutseb, on lubanud ehitada spetsiaalsed estakaadid, tänu millele kaovad jäätmehunnikud maast täiesti. Võib loota, et tänu sellele ei lenda tuulise ilmaga ringtee ääres enam kiletükid ja muu kerge sodi.