Viljandi turismiinfokeskusesse astujalt küsib konsultant, millega ta saab tulijat aidata, kui kauaks plaanib too jääda ning mis keeles infovoldikut soovib.
Turistidele meeldivad magnetid ja Eesti pass
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valik on üsna suur: Viljandi linnajuhti on võimalik saada inglise, saksa, prantsuse, soome, rootsi, itaalia, läti, hollandi, leedu, hispaania ja vene keeles. Peale infovoldiku saavad kõik tulijad tasuta linnakaardi ning huvilised ka maakonna kaardi.
Neile, kes soovivad, pakutakse võimalust giidi saatel vaatamisväärsustega tutvuda.
Loodushuviline turist
Turismiinfokeskuse konsultant Angela Aru ütles, et sel aastal on käinud päris palju venelasi ning suhteliselt palju leedulasi. Nendele, kes plaanivad Viljandis kauem aega veeta, pakub ta kataloogi, kus on terve maakond lahti kirjutatud.
«Väga palju on loodushuvilisi,» iseloomustas Aru turiste. Eriti tunnevad looduse vastu huvi Euroopa Liidu kodanikud. «Näiteks hollandlased ja belglased läheksid hea meelega Soomaad vaatama. Kas see õnnestub, sõltub sellest, kas neil on oma sõiduk või mitte,» lisas Aru ja selgitas, et ühistransport igale poole ei vii.
Peale loodusturistide leidub arhitektuuri- ja kultuurihuvilisi ning neid, kes otsivad käsitöö- või vanavarapoode. Tahetakse teada, kust leida juuksurit, saada häid pilte või hankida kalastusluba.
Aru ütles, et hiljutistest küsimustest kõige huvitavam on: «Mis on Mäe tänava kaldenurk?» Turiste huvitab ka kartuli hind turul ning helistajad pärivad, milline on Viljandis ilm.
Ameeriklased eelistavad osta särke, soomlased ehteid. Palju soetatakse külmikumagneteid, postkaarte, võtmehoidjaid, käepaelu, tasse ja võinuge. Olenevalt reisi eesmärgist eelistatakse Eesti või Viljandi meeneid. Inimestele meeldib soetada graafikat ja mulgiteemalisi esemeid. Eestlased ostavad turismiinfokeskusest esemeid siis, kui lähevad välismaale külla ning tahavad midagi kingituseks viia.
Muude meenete hulgas on Eesti pass — meie maad tutvustav väike trükis, mida on inglise ja vene keeles. Et isikut tõendavat dokumenti meenutav raamatuke on punast värvi, heidavad venelased selle üle heatahtlikku nalja. Passi on võimalik oma pilt kleepida ja lisada ka andmed.
«Osale meeldib väga. Kui ei taheta suurt trükist kingituseks viia, ostetakse pass,» selgitas Aru, miks on säärase meene vastu suur huvi. Keskmine venelane on tema tähelepanekut mööda meenete ostmisest väga huvitatud.
Euroopast ja mujalt
Viljandi turismiinfokeskuses on aastatel 2005—2011 käinud keskmiselt 16 500 inimest aastas. Eelmisel kuul leidsid infokeskusesse eurooplaste kõrval tee näiteks inimesed Mehhikost, Lõuna-Koreast ja Indiast. Varasematel aastatel on seal käinud ka Trinidadi ja Tobago Vabariigi kodanik, kuid riike, mille täpset asukohta keskmine Eesti inimene peast ilmselt ei tea, on teisigi: Paraguay, Ecuador, Peruu, Nigeeria, Taiwan, Kolumbia ja Sri Lanka.
Turismiinfokeskusesse jõuavad kõik inimesed, kes käivad ringi lahtiste silmadega. «Meile ei satu bussiturist, kel on kindel marsruut ja giid. Meile tuleb pigem üksiküritaja,» täpsustas Angela Aru.
Pärimusmuusika festivali päevadel pannakse otsetee keskusesse aiaga kinni, kuid sel ajal on pärimeetris avatud telk, kus infot jagatakse. «Linnakaardid ja tavapärane turismiinfo saab loodetavasti viidud ka folgi infotelkidesse,» lausus Aru.
Tema sõnul suudab Viljandi pakkuda peavarju umbes 400 inimesele ning kui ka maakond appi võtta, mahub katuse alla üle tuhande inimese.
SELGITUS
JARI PALDANIUS
Soomest Raahest
Mu naine on Viljandist pärit. Elame koos Soomes, aga igal suvel käime tema kodus. Oleme nädala peatunud Kärstnas.
Tulime paariks päevaks Viljandisse ja paari päeva pärast sõidame tagasi Soome. Naudin siin käimist, see on mul kuues kord Viljandis. Inimesed on siin väga sõbralikud. Infopunkti tulin ikka seepärast, et saada linna kohta rohkem teada.