Politseijuht: seltskond on sõbralik ja sekkuda tuleb vähe

Margus Haav
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei lubab võtta festivali aegu teatud Viljandi piirkonnad ja kellaajad väga tugeva tähelepanu alla.
Politsei lubab võtta festivali aegu teatud Viljandi piirkonnad ja kellaajad väga tugeva tähelepanu alla. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi politseijuht Alvar Pähkel kinnitab ametlikule statistikale tuginedes, et kuulujuttudest hoolimata on Viljandi pärimusmuusika festival silmapaistvalt rahumeelne ja turvaline pidu.

Alvar Pähkel, mõnest meediaväljaandest võib vägisi jääda mulje, et kui Viljandi pärimusmuusika festivalilt õnnestub elu ja varaga tagasi tulla, on hästi läinud. Mida räägib aga ametlik statistika?

Päris kindlasti ei ole asi nii hull, kaugel sellest. Vaatame näiteks möödunud aasta festivali reedest päeva. Samal päeval registreeriti Võrumaal rohkem väljakutseid kui folgil. Helistasin huvi pärast oma Võru kolleegile ja küsisin, mis neil seal toimub. Selgus, et ei toimunudki midagi. Tavaline nädalavahetus oli, ei mingeid üritusi. Aga meil käis folk!

See on puhas politseitöö, kui palju tabatakse purjus alaealisi või kui palju selgitatakse välja avaliku korra rikkumisi. See on statistika.

Kas vormistada kõik tänaval õlleklaasiga käimised kohe rikkumiseks? Isikuvastased kuriteod on muidugi teine asi. Kui keegi saab peksa, pöördub ta üldjuhul politsei poole.

Või võtame kainenemisele paigutamised. (Vaatab arvutist järele.) Need on siis need tegelased, kes ei jõua enam omal jõul käia või on sellises seisundis, et muutuvad teistele ohtlikuks. 2007. aastal oli neid 48. Eelmisel aastal toimetasime selliseid kainenema nelja päeva jooksul kokku 18. Nelja päeva kohta! Kümme juhtumit täiesti tavalisel nädalavahetusel pole Viljandi puhul mingi ime.

Kuidas on vargustega?

Telkidest asjade varastamine näiteks on vähenenud. Möödunud aastal ei registreerinud me ühtegi juhtumit. Neli-viis aastat tagasi oli see küll suur probleem. Telkidest varastati rahakotte ja fotoaparaate.

Kui vaadata tänavapilti, paistab muidugi, et inimesed joovad ja on ülemeelikus meeleolus. Samas võib sellist pilti näha kõikjal Euroopas.

Käisin hiljuti Saksamaal suur­üritusel, kus õllest lahjemat jooki suurt nagu ei müüdud ega joodud. Ühtki ebameeldivat vahejuhtumit ma seal ei näinud, kõik olid lõbusad ja sõbralikud.

Folgiseltskond ongi üldjuhul selline. Seda kinnitavad ka kõik kolleegid, kes meile appi on tulnud. Korrakaitsjatega vesteldes selgub, et nad peavad siinset seltskonda sõbralikuks ning sekkuda tuleb vähe. Muudel suurüritustel on vägivalda ikka tunduvalt rohkem. Muidugi on erandeid, aga me õpime möödunud aasta kogemustest.

Pärimusmuusika festival ei ole niisiis eriti suure turvariskiga üritus.

Kui Viljandi ei toetaks meie abilisi majutamise ja toitlustamisega, oleks küsitav, kas me saaksime sellisel määral abi kutsuda. Tänu sellele on korrakaitsjaid kohal ka kaugemalt.

Ega probleemitekitajatel olegi festivali passi.

Üldjuhul ei ole ja need on olnud meile varem tuntud kohalikud tegelased, kes on tulnudki folgile jooma ja probleeme tekitama. Ma muidugi ei tea, kuidas läheb sel aastal, aga varem olid nad üldiselt toidutänaval kõik koos ning nendega tegelda oli seetõttu problemaatiline.

Kas tänavu kogunevad nad kuhugi põõsa alla, veel ei tea.

Piiratud territooriumi proovitakse esimest aastat. Mida see politseile kaasa toob?

Eelis on see, et sinna ei pääse oma alkoholiga. See on suur pluss. Eelmistel aastatel oli ju kauplus kohe toidutänava väravas ja tegi tohutu käibe. Kõik joodi ära, palju toodi ka kodust kaasa. Nüüd kontrollivad turvafirma töötajad külalisi väravas ning oma alkoholiga sisse ei lasta. Ma ei tea, kas jõutakse kohapeal nii palju osta, et end kuhugi teise dimensiooni viia...

Erandeid võib olla, aga väravatest seespool väheneb alkoholi tarbimine päris kindlasti, see on selge.

Festivali alal on turvameestel korrarikkujatega võimalik üsna resoluutne olla.

Festivali ajal kõnnitakse õlle- või siidritops käes mööda linna, kuigi ka siis kehtib endiselt avaliku korra eeskiri. Alaealised ja ka täiskasvanud, kes on ülearu joonud, võivad hakata igasugu lollusi tegema. Neile pöörame muidugi teravat tähelepanu.

Teatud piirkonnad ja kellaajad võtame kindlasti väga tugeva tähelepanu alla. Kohtadest eeskätt kesklinna ja järve äärse. Eriti järve äär saab oluliselt tugevama kontrolli alla kui möödunud aastal.

Kuidas folgilised peaksid käituma ja mida silmas pidama? Kas külaliste turvalisuse põhitõed on ikka samad kui teistel suurüritustel?

Käisin aastate eest ühel prantslaste korraldatud koolitusel. Nemad on seda valdkonda tublisti uurinud, palju tööd teinud ning tegelnud kuriteo ohvritega. Kui inimene on ikka adekvaatne ja saab aru, mis tema ümbruses toimub, hoiab oma varal silma peal ja väldib potentsiaalseid ohte, siis temaga midagi ei juhtu ka.

Kui inimene on aga alkoholi tarvitanud, kaasneb sellega vahel ülbus ning ärplemine, oma asjade suhtes muututakse hooletuks... Nii satutaksegi kuriteo ohvriks. Üldjuhul on nii, et kuriteo ohver pole omalt poolt teinud kuigi palju, et ohtu vältida.

Kas plaanite ka mõnele kontserdile minna?

Eelmisel aastal käisin vaatamas lätlaste torupilli- ja trummimuusikat viljelevat ansamblit Auli. See oli küll vägevam kui mõni rokk-kontsert. Väga mõnus ja jõuline. Tänavu ei julge küll lubada, et lähen. Oleneb sellest, kui palju vaba aega tekib.

Aga ikkagi — kas folk on turvaline?

Väärtegusid pannakse statistika põhjal aasta-aastalt toime järjest vähem. Folgimeeskond on teinud väga suure töö selleks, et pidu korda läheks.

Politsei annab selle heaks omalt poolt kõik. Meie president on ütelnud, et tema elu käib folgist folgini. Viljandi politseil samuti!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles