Marjulisi ootab külluslik saak

Mustikaid on Aimla rabast sel suvel juba tonnide viisi korjatud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Matkajad, kes läbivad praegu 370 kilomeetri pikkust rada Oandust Iklasse, on tähele pannud, et metsades ja rabades leidub väga palju marju ja seeni, kuid vähe korjajaid.

Riigimetsa majandamise keskuse Aimla looduskeskuse juhi Mihkel Maala kinnitust mööda on marjasaak tänavu tõesti külluslik. Murakaid on tema hinnangul Viljandimaal pigem tagasihoidlikult kui palju, kuid see-eest on rikkalikult mustikaid ning ka pohli ja jõhvikaid, mis peatselt valmivad.

Maala arvates käivad meie maakonna inimesed metsades ja rabades väga usinasti. «Praegu on tormijooks marjadele. Aimla rabast on mustikaid juba juuli algusest saadik tonnide kaupa välja kantud,» nentis ta.

Jätkub ka seeni

Samuti leiab usin otsija Mihkel Maala arvates rohkesti kukeseeni. «Õiges kohas võib heita maha ja korjata piisavalt,» sõnas ta.

Oma salakohti metsamees avaldada siiski ei soovi. «Mõni aasta tagasi käisin Naissaarel. Seal oli külluslikult mustikaid ja kukeseeni. Seda kohta ma ei varjanud. Kui küsiti, kust marju saab, siis ütlesin: minge Naissaarele!» jutustas Maala naerdes.

«Tihti on metsameestele ja loodustundjatele, mulle sealhulgas, öeldud: «Mis teil viga, teate ju kohti!», aga me oleme need kõik ise otsinud ja avastanud. Kui tahate kindla peale marju ja seeni saada, minge Viljandi turule,» ärgitas ta naljatamisi.

Mihkel Maala sõnutsi käivad inimesed rohkem kodu lähedastes paikades ja seal, kuhu on hõlpsam ligipääs. «Kui meil valmis Aimlas Parika rabas hakkpuiduga õpperada, suurenes külastatavus hüppeliselt. Inimesed valivad mugavuse ja ohutuse, peljatakse ohtusid ja eksimist,» kõneles ta. Ühtviisi on ettevaatlikkus mõistlik, teisalt häirib Maalat see, et tihti tuleb tal korjata kaltse ja kilekotte, mida inimesed on tagasitee leidmiseks märkidena maha jätnud.

Kaugemale seiklema!

Mihkel Maala arvates võiksid inimesed rohkem ka kaugemaid nurki uudistada, see vähendaks tuntud paikade koormust ning sügavas laanes võib seiklus- ja leidmisrõõm olla suurem. Tema ütlemist mööda turgutab metsaskäik inimeste tervist mitmel kombel: nii kogutakse sportlikku vormi ning hiljem purki või sügavkülma avades on vahva meenutada korjamise ajal saadud elamusi.

Maalal on parimad korjeajad alles ees. Nimelt ootab ta suve teist poolt ja sügist, kui maitsvamad seened mätta alt pea välja pistavad. «Kõige rohkem vaimustun kuuseriisikatest,» sõnas ta.

UURING

2011. aasta sügisel tellis riigimetsa majandamise keskus Turu-uuringute aktsiaseltsilt uuringu «Eesti elanike metsamarjade ja seente korjamine».
• Selgus, et seenel ja marjul käis möödunud aastal umbes pool miljonit inimest.
• Marju korjati ühe metsaskäija kohta umbes ämbri jagu (9,3 liitrit) ja seeni poolteist ämbrit (15,2 liitrit).
Allikas: RMK