Kõpu mõisas kõlavad kaunid pärimusmuusika helid

Pärimusmuusika viljelejad alustavad oma hommikuid Kõpu mõisas koosmängimisega. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Umbes seitsekümmend pärimusmuusikast huvituvat noort nii Eestist kui välismaalt peavad möödunud neljapäevast Kõpu mõisas etnolaagrit.

«Laager on mõeldud selleks, et noored saaksid üksteist õpetada, anda edasi oma lugusid ja sealsamas õppida teiste muusikapalu,» selgitas laagrit korraldava August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joons.

Esimene sama eesmärgiga laager oli tema ütlemist mööda 1990. aastal Rootsis ning selliseid kokkutulekuid korraldatakse ka mujal maailmas, näiteks Taanis, Sloveenias, Rootsis ja Austraalias.

Laagris osalevad 16—30-aastased muusikahuvilised ning töökeel on seal inglise keel.

16. korda asetleidev «Eesti etno» on neljandat aastat Kõpu mõisas. «Kõpu on ideaalne koht, sest see on omaette ja Viljandi lähedal,» põhjendas Joons.

Õpistu juhataja sõnul tuli noortel registreerudes valida õpituba endale sobivaima teema järgi. «Juhendaja valib ja kujundab õpitoa teema,» selgitas ta.

Noored õpivad muusikapalu kuulmise järgi ning kordavad neid, et lood paremini meelde jääksid. Vaheldust pakub väljasõit. Näiteks üleeile käisid noored Pärnus, kus nad mängisid tänaval möödujatele. Joonsi selgitust mööda tahetaksegi noortes kasvatada julgust ning harjutada neid tähelepanuga. «Samuti saavad nad siit väga palju uusi sõpru,» lisas ta.

Kõik laagris osalejad on juba varem muusikat õppinud ning seega on neil teistega midagi jagada. «Laagris õpitakse tundma teiste riikide pärimusmuusikat ning õpitakse nii juhendajate kui üksteise õpetuste järgi,» täpsustas juhataja. «Õppimise vorm on vaba ning tegutsetakse kogu aeg,» lisas ta.

Seitsmekümne noore kohta on kümme juhendajat, neist kaks on pärit Taanist. Joonsi sõnul käivad ka eestlastest juhendajad mujal maailmas laagrites, et näha, kuidas seal töö käib.

Šotlased saabusid varem

šotlased jõudsid Eestisse kolm päeva enne laagri algust. «Nad tulid varem sellepärast, et ma ütlesin neile kogemata vale kuupäeva,» tunnistas Sofia Joons muiates. Viperusest hoolimata on šotlased õnnelikud. «Nad käisid näiteks Hiiumaal ja olid oma reisiga väga rahul,» selgitas Joons.

Edinburghist pärit Andrew Mill oli üks neist, kes varakult Eestisse jõudsid. Kitarrimängu harrastav Mill rääkis, kuidas oma rahvarõivast kilti kandvad šotlased bussis teel Hiiumaale tähelepanu pälvisid. «Üks mees küsis meilt kohe, kas oleme Šotimaalt pärit,» kõneles Mill ja lisas, et kui küsija oli jaatava vastuse saanud, pakkus ta neile öömaja. «Käisime nii Hiiumaal kui Saaremaal, mängisime muusikat ning rääkisime inimestega — see oli suurepärane!»

Eesti etnolaagris on mees esimest korda. «Siin on väga tore. Teeme terve päeva muusikaga tööd ning see on mulle väga tähtis,» kõneles Mill ja põhjendas, et talle meeldib, kui ollakse koos ning tehakse tõhusat tööd.

«Eesti pärimusmuusika on Šotimaa omaga päris sarnane — mõlemad on üsna keerulised.» Noormees leidis, et eestlased ja šotlased on sarnased, sest mõlemad on väikerahvad ning kummalgi pool pole kombeks üksteist puudutada.

Laule kirjutav mees ütles, et tuli siia iseennast ja oma muusikat arendama. «Olin Šotimaal kooliõpetaja, kuid see amet on üsna kurnav,» tunnistas ta. «Tundsin, et tahan tegelda iseenda ja muusikaga.» Šotlane kavatseb Eestist suunduda Belgias Flandrias korraldatavasse etnolaagrisse.

Muusika on suhtlemine

«Eesti Etno 2012» projektijuhi Margit Kuhi sõnul on laagri juures tähtsaim selle praktilisus. «Terve päeva mängitakse lugusid ning õpetatakse neid ka üksteisele,» kirjeldas ta. «Noored saavad siit endasse midagi väga erilist, mis neist kunagi ei lahku.»

Laagripäev algab koosmängimisega ning osalejatele antakse ülesandeks seada üks laul mingisse teise stiili. Kuhi lausus, et üksteiselt õppimise kõrval süüvitakse lugude tausta ja saadakse teada, miks neid on mängitud. «Muusika on igapäevane suhtlus,» iseloomustas ta laagri olemust.

Projektijuhi sõnul on sel aastal väga palju välisosalejaid, Šotimaa kõrval näiteks Norrast, Hispaaniast, Islandilt ja Inglismaalt. «Väliskülalised annavad laagrile värvi juurde,» leidis Kuhi.

Pillimängijad püüavad leida eesti ja teiste kultuuride ühisosa. «Eesmärk ei ole kultuuride ja muusika segunemine, vaid nende eristamine ja tunnetamine,» toonitas Kuhi. Tema sõnul on etnolaagris tuule tiibadesse saanud näiteks pärimusmuusikud Sandra Sillamaa ja Merike Paberits.

Pillimänguoskust on vaja

Eelmisel aastal võttis etnolaagrist osa sadakond noort. «Sel aastal on osalejaid vähem. Umbes kakskümmend inimest ütlesid eri põhjustel ära,» selgitas projektijuht.

Laagrisse vastuvõtu põhikriteeriumiks oli asjaolu, et noor oskaks heal tasemel mõnda pilli mängida. «Kui pillimänguoskust ei ole, on siin väga raske hakkama saada,» selgitas Kuhi.

Haapsalust pärit Liisa Koemets on laagris kolmandat korda. Sel aastal asub ta Viljandi kultuuriakadeemias pärimusmuusikat õppima. «Siin on palju toredaid inimesi, samuti saab inglise keelt praktiseerida,» loetles Koemets laagri plusse. «Õpime juurde uusi lugusid ja siin on ka selline etnovaim.»

Neiu mängib viiulit ning kavatseb pärast siinse laagri lõppu suunduda Belgiasse järgmisesse etnolaagrisse.

Tallinnast pärit Eike Johanna Raielo mängib nii flööti kui viiulit ning laagris on ta teist korda. «Esimene kord siin oli lihtsalt unustamatu elamus,» ütles Raielo. Oma sõnul tuleb ta laagrisse inimeste, muusika ja jõu pärast, mida sealt ammutada saab. «Inimesed on sõbralikud ja avatud, ollakse valmis minema kas või tänavale muusikat tegema.»

Viljandist pärit Lauri Kadalipp mängib saksofoni ja löökpille ning tuli laagrisse juba kolmandat korda, et hankida uusi kogemusi maailmamuusika vallast. Tema sõnul annab laagrile võlu asjaolu, et lugusid mängitakse üheskoos. «Eelmisel aastal käisin etnolaagris Rootsis, see oli väga multikultuurne,» lisas ta. Kadalipu sõnul on kokkupuude teiste maade inimestega väga arendav. «Laager täiendab eesti rahvuskultuuri,» selgitas Kadalipp.

Kolmapäeval annavad noored pärimusmuusika viljelejad ühiskontserdi Kõpu lauluväljakul ning neid võib näha ja kuulata ka pärimusmuusika festivalil. Projektijuhi Margit Kuhi sõnul esinevad laagrilised kohe pärast festivali avakontserti neljapäeval Kirsimäel ning rohelisel laval. «Kui näete ringi liikumas helesinistes särkides noori, teate kohe, et nad on etnolaagrist.»