Neljapäeval sattusid Viljandi lauluväljaku tuleurni juures juhuslikult kokku inimesed, kes seisavad kunagise parunite kalmistu tähistamise eest, ja linna peaarhitekt Margus Maiste. Järgnes tuline sõnavahetus.
Lihtne mälestustahvel läitis emotsioonid
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
21. juuli 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emotsionaalseks muutunud kohtumise põhjustas kolmapäeva õhtul lauluväljaku trepistiku taha, omaaegse Katariina kabeli kohale püstitatud mälestustahvel, mis pidi tähistama baltisaksa aadlike kunagist matmispaika. Sinna on maetud viis Ungern-Sternbergi ja Mensenkampffi suguvõsa esindajat.
Mälestustahvel paigaldati kodanikualgatuse korras Jaanika Kressa ning Valdo Paddari eestvedamisel. Viljandi peaarhitekt Margus Maiste peab kahetsusväärseks, et tahvel püstitati linnavalitsuse ja muinsuskaitseameti kooskõlastuseta. Vastaspool leiab aga, et ei ole valesti käitunud, ning astus niisuguse sammu, tagamaks omaaegsel kalmistul hauarahu.
Hauarahu võidakse häirida
Jaanika Kressa ja Valdo Paddar selgitasid, et seni tähistamata kalmistule mälestusmärki paigaldama ajendasid kaks eesootavat sündmust: pärimusmuusika festival ning lauluväljaku remont. Mõlemad ohustavad nende hinnangul lauluväljaku lähistele maetute hauarahu: folkijad võivad kunagisele matmispaigale telgid püsti panna ning lauluväljak võib järgmisel aastal algava uuendamise käigus kalmistule laieneda.
«See ei ole niisama protesti pärast ette võetud,» kinnitas Valdo Paddar. Ta toonitas, et nende idee oli algatada aadlike viimse puhkepaiga tähistamine ja korrastamine. «Olgem ausad: kui kodanikud sellele ei osuta, ei tee seda keegi.»
Ühtlasi leidsid Kressa ja Paddar, et kuna tegemist on üldteada kalmistuga, ei ole mõistlik nõuda, et iga hauapaiga heaks tehtav samm kooskõlastataks omavalitsusega.
«Kas ma pean ka siis linnavalitsuselt luba küsima, kui tahan järgmine kord oma vanaema hauale lilli viia?» esitas Kressa retoorilise küsimuse. Ta lisas, et mõni aeg tagasi sai linnavalitsusele kõnealuses kohas kaevetööde tegemiseks avaldus siiski esitatud, kuid luba ei õnnestunud saada.
Asja tuleks enne arutada
Margus Maiste tõdes, et Jaanika Kressa ja Valdo Paddar on aadlike kalmistu tähistamise sooviga linnavalitsuse poole pöördunud ning neile on ka vastatud. Peaarhitekti sõnul kutsuti vastuses kalmistu tähistamise eestvedajaid arutlema, millisel moel võiks seda ette võtta, ent selle asemel otsustasid nood märgi ilma loata üles panna.
Peaarhitekt kinnitas, et linnavalitsus ei ole kalmude märgistamise vastu, ent seda võiks teha võimalikult soliidselt. Hiljuti püsti pandud lihtsakoeline tähis ei ole tema hinnangul õnnestunud lahendus.
«Kahju, et sellisest asjast tüli ja vimm on tekkinud,» lausus Maiste. Neljapäeval asetleidnud sõnavahetust kirjeldas ta kui õnnetut üksteise mittekuulamist.
Margus Maiste hinnangul sobiks aadlike kalmistut ja varem seal seisnud Katariina kabelit tähistama metallist infotahvel — samasugune, nagu on teiste mälestusmärkide juures mujal linnas. Ühtlasi lükkas ta ümber kahtluse, et uue lauluväljaku ehitamine maetute hauarahu häirima hakkab.
«Detailplaneeringus on kaks krunti omavahel selgelt lahutatud. Üks on lauluväljaku ja teine mõisapargi krunt, mis hõlmab muu hulgas Katariina kabeli kunagist asukohta. Selle peale me midagi ehitama ei hakka,» selgitas ta.