Majaomanik mattis ehitusprahi heinamaad meenutava tänava alla

Värskelt niidetud murul seisev keskkonnainspektor Jane Uibopuu on juriidiliselt keset Heina tänavat. Taamal paistab liivane koht, kuhu praht maeti. Ametlikult lõpeb tänav seal, kus on kõrgeks kasvanud rohi. Taamal paistva maja elanikele on see tee ainus võimalus oma majani jõuda. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Üks Suure-Jaani majaomanik lasi oma krundi kõrval asuvale heinamaale kaevata suure augu ning mattis sinna ehitusprahti. Tagantjärele selgus, et heinamaa on hoopis tänav, ning meest ähvardab karistus.

6. juuli pärastlõunal sõitis kopaga traktor mööda Uut tänavat ja keeras heinamaale. Seal ootas teda Uus tänav 7 peremees Peeter Virolainen, kes elab osa aastast Soomes ja osa Eestis.

Kopajuht kaevas heinamaa nurka augu, kuhu tõsteti naabrite väitel tonni jagu ehitusprahti ehk remondist üle jäänud krohvi, kive ja eterniiti. Prahile aeti muld peale ning traktor lahkus.

Nähtu pahandas naabreid, kelle arvates oli selline teguviis lausa kriminaalne. Samas pole pealtnägijad nõus oma nime all keskkonnainspektorile tunnistusi ja ajalehele kommentaare andma. «Tuli kopp, töötas tund aega ja tonn prügi maeti maha,» väitis üks naine, kes oma sõnul juhtunut pealt nägi.

Teda ajas hämmeldusse paar aastat tagasi naabriks kolinud mehe suhtumine. «Et inimene tuleb mõttele hakata keset tänavat prahti matma!» imestas naine.

Kas tänav või heinamaa?

Tänavaks saab matmispaika pidada vaid juhul, kui näpuga dokumentides järge ajada. Selle väitega nõustus ka sündmuskohta kaks korda vaatamas käinud Suure-Jaani vallavalitsuse maanõunik Heli Kralle. «Teehooldust siin tõepoolest ei tehta,» viitas Kralle niidetud muruplatsile.

Juriidiliselt on tegemist riigi maaga ning kaardil on kõnealune koht Heina tänava viimane punkt. Seda tänavaosa kasutavad kahe maja elanikud: lisaks Peeter Virolainenile Heina tänav 9 maja inimesed, kellele see on ainuke võimalus oma õue sõita.

Nimetatud majas alaliselt ei elata, kuid omanikud käivad seal üsna sagedasti. Paar päeva pärast prahi matmist tulid nad ja leidsid, et sissesõidutee ette kuhjatud liivahunniku tõttu nad autoga oma kinnistule ei pääse.

Tekkinud olukorra selgitamiseks kutsusid nad kohale politsei. Saabunud patrull tõdes, et omaniku juurdepääs majale oli tõepoolest takistatud, kuid midagi ette võtta ei saanud. Prahi matjaga politseinikel kontakti saada ei õnnestunud, sest ust ta ei avanud.

Järgmistel päevadel käisid Peeter Virolaineni maja ukse taga veel Heli Kralle ja keskkonnainspektor Jane Uibopuu, kuid neilegi jäi see suletuks. Samas nägid mõlemad, kuidas toas inimesed liikusid.

Tabamata jäi ka kopajuht, kes oli augu kaevanud. Vallaametnik pidas tõenäoliseks, et omanik leidis kaevaja mõnelt Suure-Jaanis pooleli olevalt tee-ehituselt. Ühes linna otsas remonditakse tänavat ja teises pannakse torusid.

Naabrite rahustamiseks saatis vallavalitsus Heina tänavale traktori, mis liivahunniku tasasemaks lükkas, ja nüüd peaksid majaomanikud oma hoovi pääsema.

Kui Kralle ja Uibopuu kolmapäeva pärastlõunal koos ajakirjanikega uuesti sündmuskohale läksid, oli majas alaliselt elav omaniku ämm Aili Kull õuel. Ta kinnitas, et auk heinamaa otsa tõepoolest kaevati ja mingit ehitusprahti sinna aeti. Kui palju seda oli, ei osanud ta öelda, kuid ta oli veendunud, et seda oli alla tonni.

«Natuke krohvi ja mõned kivid,» vastas ta keskkonnainspektori küsimusele, mis maa all peidus on. Seda, kas auku aeti ka asbesti sisaldavat eterniiti, ei osanud Kull öelda, kuid tema sõnul polnud maja ümbruses enne prahi matmist eterniiti laokil ning sauna taha teineteise peale laotud eterniitplaadid on praegugi seal.

Anonüümseks jäänud pealtnägija jutu järgi oli algul augu kõrval olnud pisike prahihunnik, aga kui auk juba valmis oli, toodi jäätmeid veel juurde suur hulk. Naine jäi oma seisukoha juurde, et maa sisse kadus vähemalt tonni jagu prahti.

«Tegelikult me ei tea, mis siin on ja kui palju seda on,» nentis Jane Uibopuu peitmispaika vaadates. Küll oli ta veendunud, et matja peab augu lahti kaevama ning kõik, mis sinna sisse pandi, tuleb välja võtta ning jäätmejaama viia.

Lisaks ootab matjat karistus. Paragrahvist olenevalt võib see maksimaalselt olla 3200 või 32 000 eurot.

Omanik tunnistab viga

Kogu auku aetud kraam tuleb viia jäätmejaama, kus ehitusprahi toojalt küsitakse 48 eurot tonni eest. Tonni eterniidi äraandmine maksab aga koguni 116 eurot. «Eks suurim karistus olegi see, et kogu sodi tuleb uuesti välja kaevata,» nentis Jane Uibopuu.
Majaomanik Peeter Virolainen on pärast mõne nädala pikkust Suure-Jaanis viibimist  tagasi Soome oma päriskoju kolinud ning tekkinud pahandus üllatab teda.

«Jah, tegin suure lolluse, et prahi maha matsin,» tunnistas ta. «Auku läks mädanenud laudu, puuoksi ja tõepoolest ka veidi eterniiti. Ma ei hakka valetama.»

Kogu probleemi põhjus on tema meelest aga naabrite kadedus. «Oleme seal (Uus tänav 7 — toimetus) olnud kaks aastat ja oma maja korda teinud. Naabritesse me ei puutu ja ausalt öeldes ei tunnegi neid,» selgitas ta.

See, et tema maja kõrval laiuvat heinamaad tänavaks peetakse, ajas meest naerma. «Kui ma sealt muru ei niidaks, kõrguks seal kahemeetrine hein ja kui ma poleks auku kaevanud, oleks sealgi kõrge hein,» kirjeldas ta. «Nüüd on kaevatud osa ainus, mis seal teed meenutab.»

Oma sõnul on Virolainen talvel vallavalitsusele ja valla teid hooldavale firmale märku andnud, et kui tema krundi ääres on tõepoolest tänav, tuleks sealt ka lund ajada. «Selle peale on lihtsalt naerdud,» lisas ta.

Kui keskkonnainspektor Suure-Jaanist lahkus, andis ta omaniku ämmale ametliku paberi, mille järgi peab prahimatja ilmuma hiljemalt 21. augustil inspektsiooni vestlusele. Kui ta seda ei tee, tellitakse politseilt sundtoomine.

Peeter Virolainen kinnitas neljapäeva lõuna ajal, et on juba augusti esimestel päevadel valmis Eestisse naasma. Sama päeva hommikul oli ta inspektoriga telefonitsi ühendust võtnud ja uurinud, kuidas olukorda lahendada. «Väga mõistlik inimene tundus ja ma olen kindel, et saame asja korda. Ma tõesti ei kujutanud ette, et nii suureks kurjategijaks osutun.»

Keskkonnainspektor Jane Uibopuu sõnul ei tule tema töös selliseid juhtumeid väga tihti ette, kuid prügistamisega seotud küsimusi peab aeg-ajalt ikka lahendama. Üks suuremaid oli paar aastat tagasi, kui firma vedas 36 autokoormat ehitusprahti põllule. Pärast pikka asjaajamist pidi firma lõpuks maksma suure trahvi ja prügi põllult ära viima.