Mustikas toob tervise

Mustikad Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaal valmisid esimesed mustikad juba mõni nädal tagasi ja nüüd on metsad mustikalisi täis. Peale niisama maiustamise võib kaaluda ka nende kasulike marjade säilitamist.

Eestis pole mustikate tervislikkust küll teaduslikult uuritud, kuid nende head omadused on üldtuntud. USA teadus- ja terviseajakirjades ilmunud uuringute tulemused peavad kindlasti paika ka meil. Nimelt kinnitab Rahvusvaheline Aiandusteadlaste Organisatsioon (ISHS), et mitu USA ülikooli kasutab metsikult kasvava mustika omadusi, uurides Balti riikidest pärit marju, ning neid eksporditakse siit Põhja-Ameerikasse üha enam.

USA terviseajakirjandus on tõstnud mustikad lausa superstaari staatusesse. Üksteise järel ilmub nende kohta artikleid ja marjade ainulaadseid tervistavaid omadusi kirjeldavaid teadusuuringuid.

Paljudes osariikides on juba aastakümneid peetud mustikafestivale, kus müüakse värskeid marju, korraldatakse neist valmistatud kookide võistlusi ning jagatakse toiduretsepte, ilunippe ja tervisenõuandeid.

Nelja parema hulgas

Maailma tervislikke toite koondav veebilehekülg whfoods.com on võtnud mustikad 130 kõige tervislikuma toiduaine hulka, kusjuures marju on selles nimekirjas kõigest neli: peale mustikate ka jõhvikad, maasikad ja vaarikad.

Mustikatest saab teha toor- ja keedumoosi, kompotti, mahla, kisselli, veini ja muud. Ühtlasi kasutatakse neid marinaadide ja praadide maitsestamiseks ning toidu kaunistamiseks. Et kasulikud ensüümid, antioksüdandid ja vitamiinid säiliksid, ei tohi marju töödelda 175 kraadist kõrgemal temperatuuril.

Muu hulgas kasutatakse mustikaid ohutu loodusliku toiduvärvina näiteks liha tembeldamiseks.

Dieedipidajatele peaks see mari olema suur sõber: üks mustikas annab kõigest üks-kaks kalorit ning päevane tervistav annus algab sajast marjast ehk 100–150 grammist. Rasva sisaldab selline kogus ainult ühe grammi. Pealegi pole see niisugune, mis ladestuks kehasse ja millega organism ei oskaks midagi peale hakata. Vastupidi: mustikarasv aitab hoida koed terved, kinnitavad USA arstid.

Mustikaga ühte perekonda kuuluvad veel jõhvikas, harilik pohl ja sinikas.

Külmikusse ja rohukappi

Kõige kasulikumad on mustikad värskena. Toidutare.ee andmeil säilivad need 17 kraadi juures üks-kaks päeva, nullkraadi puhul aga ligi kaks nädalat. Marju võib julgesti säilitada ka sügavkülmas, sest nende omadused sellest ei halvene, kinnitavad Ameerika eksperdid.

Nende korraldatud katses hoiti mustikaid kolm kuni kuus kuud temperatuuril —17 kraadi ning nende antioksüdantides täheldati minimaalseid muutusi.

Marju kuivatades tuleks neil lasta kõigepealt ühekordse kihina päikse käes närbuda ja panna siis pliidile või ahju. Et ained säiliksid, ei tohi seal olla rohkem kuumust kui 60 kraadi.

Kuivatatud marju on rahvaravis kasutatud mao- ja soolehaiguste ning seedehäirete korral.

Seda, et mustikad parandavad nägemist, kinnitavad paljud teadusuuringud. Antioksüdant luteiin aeglustab silmahaiguste ägenemist, antotsüaniinid aga aitavad silmadel valguse muutumisega paremini kohaneda. Samuti võivad mustikad nägemisorgani ainevahetust turgutades leevendada kuiva silma sündroomi.

Et need marjad on aidanud koguni raskeid Alzheimeri tõbe põdevaid patsiente, võib tunduda uskumatu, kuid uuringud on näidanud, et mustikad aitavad tõepoolest taastada kesknärvisüsteemi ja ajurakke. Järelikult tasub nendest abi otsida ka siis, kui mälu on kehvavõitu, õppimisvõime vajab parandamist või liigutused kipuvad kohmakaks jääma.

See kõik kehtib ka eakate kohta. Nimelt korraldati USA-s hiljuti uuring. Katsealuste keskmine vanus oli 76 eluaastat. Vanurid jõid iga päev kaks klaasi mustikamahla ja 12 nädala pärast oli nende mälu tunduvalt paranenud.

On selgunud seegi, et mustikate söömine tugevdab südamelihaseid. Michigani ülikooli meditsiiniteaduskonna õppejõudude kinnitust mööda korrastab mustikate tarbimine ainevahetust ja kõhule kogunev rasvapolster võib hakata kaduma. Marjadel on ka mõningane antibiootiline toime.

Meditsiiniuudiseid vahendav lehekülg webmd.com teatab, et regulaarne mustikasöömine vähendab emakavähiriski enam kui kolmandiku võrra ning häid tulemusi on saadud ka maksa- ja käärsoolevähi ravis.

Peale kõige muu on mustikatest abi naha- ja limaskestaprobleemide, maksa- ja sapihädade, maohaavandite, vereringehäirete, suhkurtõvega kaasnevate vaevuste ning ülemiste hingamisteede viiruste korral. Mustikad tugevdavad immuunsüsteemi ja aitavad organismil viirustele vastu panna.

Ravimina kasutatakse ka selle taime lehti, mis sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad.
Lehtedest võib teha tõmmist, mis vähendab diabeetikutel vere suhkrusisaldust ning aitab mao, seedetrakti, neerude, kuseteede ja hingamisteede vaevuste korral.

Lehtedest tehtavat ekstrakti kasutatakse nakkushaiguste raviks. Samuti saab sellest abi igemepõletiku ning kurgu ja suu limaskesta haiguste korral. Leheekstrakt võib leevendada koguni suhkurtõbe.

KOMMENTAAR

MAI MASER,
toitumis­teadlane

Vanast ajast on teada, et mustikad aitavad mitmesuguseid haigusi leevendada või vältida. See on tingitud ennekõike nende suurest antioksüdantide (C-vitamiin) ja taimsete toitainete ehk fütonutrientide sisaldusest. Üldtuntud on marjade nägemist parandavad ja kõhuhädasid leevendvad omadused.

Mustikatest saadud antioksüdandid kaitsevad organismi rakke kahjulike vabade radikaalide eest. Viimased võivad organismi sattuda toiduga ja keskkonnast või tekkida ainevahetuse tagajärjel meis endis. Marja muudavad väärtuslikuks ka kiud­ained ja mikroelemendid.

Tervislik toitumine tähendab toitainete õiget vahekorda: süüa tuleb mitmekesiselt. Mustikate päevane kogus võiks olla 300 grammi. Kui nendega liialdada, jääb midagi muud vajalikku söömata. Hooajal võib mõistagi tarvitada värskeid marju rohkem — millal siis veel —, aga et neid oleks võtta aasta läbi, on hea hoida mustikaid sügavkülmutatult.
Suurepärane, et meil on hakatud mustikaid kasvatama ka aedades ja põldudel. See rikastab toidulauda, ent ei maksa unustada, et ükski mari pole imeväega.

KOOK

Kartulijahumuretaigen
• 100 g võid
• 1 dl suhkrut
• 1 kanamuna
• 1,75 dl nisujahu
• 1 dl kartulijahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• Vahusta rasvaine ja suhkur, lisa vahustades muna. Sega kuivained omavahel, lisa taignale ning sega veel. Pane taigen ümmargusse vormi ja suru servad üles, et täidis maha ei valguks.

Täidis
• 200 g mustikaid
• 3 g tärklist
• 200 g hapukoort
• 1 muna
• 1 dl suhkrut
• vanillsuhkrut
Sega mustikad tärklisega ja pane taignale. Tärklis seob marjadest eralduva vedeliku ning on eriti vajalik, kui kasutad külmutatud marju. Vala marjadele hapukoore, muna ja suhkru segu. Küpseta 200 kraadi juures 25—30 minutit. Serveeri vanillikastme või jäätisega.
Allikas: www.marjasontervis.ee

3 NIPPI

Kas teadsite, et
• mustikale iseloomulikku lillakat värvust aitab nahalt eemaldada sidrunimahl
• mustikate abil saab värvida riiet lillaks või punaseks
• mustikamarjade ja -lehtedega võib nende suure parkainesisalduse tõttu nahka parkida.
Allikas: toidutare.ee