Särgid triigitakse peo ajaks helilaineteks

15 aasta jooksul on festivali lavade kaunistamiseks kasutatud palju materjali. Uute kangaste kõrval on käiku läinud korduvkasutatud esemed ja tootmisjäägid. Tänavu saavad kaks lava Kersti Rattuse (vasakul) ja Ave Matsini juhtimisel endale selga kuued, mis on tehtud meeste triiksärkidest.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Artikkel ilmus täismahus 17. juuli «Sakala» paberlehes

Järgmisel nädalal peetava Viljandi pärimusmuusika festivali lavakujunduse tarbeks välja kuulutatud kogumisaktsioon tõi korraldajate rõõmsaks üllatuseks kokku enam kui paarsada meestesärki.

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et särgid pole kujunduses just tavalised, leiavad kunstnikud, et see on hoopis üks harilikemaid materjale, mida nad on kasutanud. Varasematel aastatel on käiku läinud nii pudeliplast kui linavilt, kilekotid ja isolatsioonitorud, rääkimata geotekstiilist, mida pannakse teede tugevdamiseks maa alla.

Kunstnik Kersti Rattus ja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin on koos kuue abilise ja hulga õmblusmasinate, kääride ja triikraudadega juba särgikuhja kaevunud.

Särgid sorditi värvi järgi, mansetid ja kraed jäeti esialgu reservi.

«Meil läks nii kiiresti tööks, et täpset särkide arvu ei oskagi öelda,» rääkis Matsin. «Küll pärastpoole saame kraede järgi selle kokku lugeda.»

Triiksärkidest saab lavakujundus nii Kirsimäele kui Kaevumäele ning Rattus ja Matsin peavad saabunud materjali inspireerivaks. Mõnel särgil jäävad alles ka taskud. Põhimõtteks ongi kasutada materjali võimalikult kadudeta.

«Kirsimäe lava on nii suur, et sinna läheb muud kangast ka juurde,» selgitas Rattus. «Enamiku teeme aga ikka särkidest.»

Tema peab eriti hoolega silmas, et lavakujunduse mustrites joonistuksid välja ornamentide ja muusika seosed.

Tagasi üles