Tarvastu valla taaskasutusse mineva prügi kogumispunktides uputab, sest prügifirma Ragn-Sells pole oma tööga hakkama saanud ning inimesed on konteinerite ümber kuhjanud jäätmeid, mis sinna ei sobi.
Jäätmejaam upub prügisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustla jäätmejaamas on prügi ligi kuu aega seisnud lageda taeva all.
«Kuhjunud prügi riivab silma,» nentis asula elanik Ants Relvik, kes on tekkinud olukorrast vallavalitsusele korduvalt teada andnud.
Pakendi- ja olmejäätmete konteinerite ümber vedeleb pudelite ja purkide kõrval näiteks autoklaase ja -rehve, riideid, aknaklaase, valamu ja tualetipott, aga ka eterniiditükke.
Lubaduste hoidmine
Vallavanem Alar Karu sõnas, et tema ei tea asjast midagi, sest on puhkusel.
Vallasekretär Hilda Kopra ning majandusnõunik Rein Antoni jutu järgi on probleem tingitud sellest, et jäätmeveo eest vastutav ettevõte Ragn-Sells ei täida lubadusi. Jäätmed oleks tulnud ära vedada juba 2. juulil, kuid prügikuhjad on seniajani samas kohas.
Viimase kahe nädala jooksul on Kopra sõnul vallast Ragn-Sellsi helistatud iga päev, kuid seal on kõnesid pigem ignoreeritud, kui püütud probleemi lahendada.
Aktsiaselts Ragn-Sells on nii Kärstnas kui Mustlas osaühingu Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) pakendijäätmete konteinerite teenindaja. Mustlas on samal platsil ka Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) pakendikonteiner, mida tühjendab Veolia, ohtlike jäätmete kogumise punkt ning kolm Eesti Pakendiringluse paberi ja papi kogumiskasti.
Vallasekretär Hilda Kopra on Ragn-Sellsi korduvalt helistanud, kuid saanud vastuseks ainult katteta lubadusi. Viimase lubaduse järgi peaks firma prügi ära viima homme ja puhastama ka konteinerite ümbruse. Enne seda tõotust lubati jäätmed ära viia eelmisel nädalal. Vallasekretäri sõnul oli algul väidetud, et jäätmed ongi kokkulepitud ajal minema toimetatud.
Üks TVO tühjendavatest prügikonteineritest on Tiigi poe läheduses. Poe omaniku Marge Pissarevi sõnul ei tegeldud konteineriga ka juunis. «Iga hommikut alustan konteinerist 30 meetri raadiuses rämpsu kokku korjamisega,» rääkis Pissarev ning lisas, et kuigi inimesed panevad prügi konteineri kõrvale, kannavad tuul ja loomad selle laiali.
Kokku korjatud prahi paneb poe omanik oma prügikasti ning selle äraveo maksab ta kinni omast taskust. Pissarev on helistanud Ragn-Sellsi ning palunud ka vallal seda korduvalt teha, kuid prügi pole ära viidud.
«Ragn-Sellsi sekretär võib säutsuda mida tahes, ühendust peaks võtma ikka juhtkonnaga,» arvas Pissarev.
Kopra ütles, et palve peale anda mõne juhtkonda kuuluva inimese telefoninumber oli Ragn-Sellsi klienditeenindaja teatanud, et temal pole selleks õigust.
Vallasekretär tõi esile ka probleemi teise külje. «Kui inimesed näevad, et prügi enam sinna ära ei mahu, siis miks nad viivad seda ikkagi juurde?» küsis ta.
Masin oli rikkis
Ragn-Sellsi pakendi-, tööstus- ja ehitusjäätmete teenusejuht Kalle Grents selgitas, et firma konteinerite tühjendamiseks kasutatav auto läks rikki ning suvel on raske leida asendusmasinat või teha kiiret remonti.
Grents tõdes, et Tarvastu vald on ettevõttega ühendust võtnud, ning lubas, et juba sel laupäeval saadetakse auto ja abitöölised konteinereid tühjendama. Grents palus vallale ja klientidele tekitatud ebamugavuste pärast vabandust.
Kui «Sakala» teisipäeval jäätmejaamas valitseva olukorra põhjusi uurima hakkas, selgus, et Mustlas konteinerid üles seadnud pakendi taaskasutusorganisatsioonid on nende tühjendamiseks lepin-gu sõlminud eri prügivedajatega.
Kui ETO tegevdirektor Siret Kivilo kuulis Mustlas valitsevast olukorrast, tellis ta kohe aktsiaseltsilt Veolia Keskkonnateenused ETO-le kuuluva segapakendi konteineri tühjendamise. Konteineri ümbrus jäi aga prahiseks, sest seal polnud pakendid, vaid ehitusjäätmed ja olmeprügi.
«Seal kõrval asuvat muud prügi nimetatakse reostuseks,» sõnas Kivilo. «Seda võib käsitleda väärteona ning vallavalitsus või keskkonnainspektsioon võib algatada selles osas väärteomenetluse.» Kui leitakse süüdlane, peab ta oma kuludega prügi sealt ära viima. Kui süüdlast ei leita, tuleb seda teha maavaldajal.
Kivilo arvates on inimestele jäänud mulje, et kogumispunkti võibki igasugust prügi tuua. «Teavitusega peaks tegelema vald,» lausus Kivilo.
«Oleme sellest korduvalt kirjutanud valla lehes, kuid seni pole see tulemusi andnud,» tõdes Anton. Kaalutud on isegi turvakaamerate kasutuselevõttu.
«Meil on see probleem tegelikult suurem,» nentis Anton. «Inimesed viivad oma prügi näiteks Tarvastu kalmistu prügikasti. See on kultuuritus!»
Vallavalitsus on Mustla turu lähedusse pannud olmeprügikasti ning maksab selle tühjendamise eest Veolia Keskkonnateenustele. Kord kvartalis palutakse prügifirmal ära viia sinna toodud muu prügi.
Kivilo arvas, et kui inimesed viivad ka edaspidi kogumispunkti jäätmeid, mis sinna ei käi, tekib Mustlasse prügimägi.
Kalle Grents lisas, et kui prügifirma töömehed laupäeval kogumispunkti konteinereid tühjendama lähevad, võetakse kaasa ainult pakendid, kuid ehituspraht ja olmeprügi jäävad maha.
PRÜGI SORTIMINE
Kodus tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti.
• Ohtlikud jäätmed: õlid, õlifiltrid, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed, elavhõbedalambid, vanad ravimid, elavhõbedat sisaldavaid jäätmed, patareid ja akud.
• Vanapaber: ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid, ümbrikud, kaanteta raamatud, pappkastid ja -karbid, paberkotid ja muud puhtad paberpakendid.
• Pakendijäätmed: plastpakendid (jogurti- ja võitopsid, ketšupi- ja majoneesipudelid ja muud puhtad plastpakendid), klaaspakendid (pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid), metallpakendid (konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja -korgid) ning joogikartong (puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid).
• Olmejäätmed ehk kõik see, mis eeltoodute hulka ei sobi, näiteks mähkmed, vanad riided, katkised nõud, tuhk ja hügieenitarbed.
Allikas: omanikud.ee