Raha välismaale saatmine — kallis või mitte?

Välismaale saab raha saata mitmel moel. Et see jõuaks kohale võimalikult turvaliselt ja soodsalt, selleks tuleb leida endale sobilik teenus. Foto: Gert Kiiler / montaaž

Kui eraisik peab välismaale raha saatma või seda sealt vastu võtma, on variante mitu: tavalisest kirjaga saatmisest kiirrahakaardini välja, rääkimata pangaülekandest.

On levinud arvamus, et raha panga kaudu välismaale üle kanda on kulukas. Kalliks muudavad selle teenustasud, mida võtavad nii kohalikud kui kõik teised raha liikumisega seotud pangad.

Tõsi mis tõsi, mõne maksetüübi ja väikese summa puhul võib teenustasu olla ülekantavast rahast mitu korda suurem. Seetõttu on inimesed ikka otsinud alternatiive, mis pole nii turvalised ja ehk ka mugavad, kuid on see-eest odavamad.

Kõige lihtsam, kuid ühtlasi riskantsem on saata raha ümbrikus tavalise postisaadetisena. Et niisugune moodus on keelatud, pole saadetise kadumise korral kellelegi oma muret kurtma minna.

Suur leevendus tuli välismaaga arveldajatele pärast seda, kui Eesti liituseurotsooniga: enamiku Euroopa riikide puhul vähenes pangaülekande teenustasu kõvasti.

Euroopas on hind sama mis kodus

Päästjaks osutus Euroopa majanduspiirkonnas kehtestatud üleeuroopaline standardiseeritud makse ehk SEPA (Single Euro Payments Area), mille hind peab määruse järgi olema samaväärne ühe või teise maa siseriikliku makse omaga. Nõue kehtib nii laekuva kui väljamineva makse kohta.

Niisiis pole saatjal teenustasu puhul enam vahet, kas ta suunab raha Viljandist Märjamaale või Madridi. Sõltuvalt saaja asukohamaast on ka siseriiklikud laekumised enamasti suhteliselt odavad või hoopis tasuta, järelikult ei tohiks makse teenustasu temalgi olla eriti suur.

SEPA piirkonda kuuluvad kõik Euroopa Liidu riigid ning peale nende veel Gibraltar, Guadeloupe, Island, Liechtenstein, Martinique, Norra, Prantsuse Guajaana, Reunion ja Šveits.

Et ülekanne kuuluks SEPA makse alla, tuleb kinni pidada kindlatest tingimustest: tegu peab olema tavamaksega, raha saab üle kanda ainult eurodes ning kulutüüp peab olema «kulud kahasse». Viimati mainitu tähendab, et maksja tasub oma panga ja saaja oma panga kulud. Eestis tegutsevates pankades ei nõua raha vastuvõtt midagi, saatmise korral tuleb maksta teenustasu 0.38 eurot.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask juhib siiski tähelepanu ühele asjaolule. See, et riik kuulub SEPA piirkonda, ei tähenda alati, et sealne pank on liitunud SEPA süsteemiga. Ehkki erandeid on vähe, tuleks makse saajal see järele uurida. «Kui tema pank ei ole üleeuroopalise arveldussüsteemi liige, saadetakse raha talle tavalise välismaksena ning sellele kehtiva hinnaga,» selgitas Siilivask.

Otsides kodupanga internetileheküljelt teavet SEPA maksete kohta, tasub meeles pidada, et pangad võivad neid nimetada erinevalt. Nordea ja SEB kasutavad terminit «SEPA makse», Swedbank räägib sel puhul Euroopa maksest ning Sampo Pank EU maksest.

Tähtis on, kes kannab kulud

Kui makse tehakse väljapoole SEPA piirkonda, on teenustasu sootuks soolasem ning sõltub suuresti maksetüübist ja -lahendusest.

Tuleb vahet teha maksetüüpidel «kulud kahasse» ja «kulud kannab maksja». Kui esimese korral tasub maksja oma panga hinnakirja järgi ning muud kulud jäävad saaja kanda, siis «kulud kannab maksja» tüübi puhul on kõik kohustused maksja kaelas. Need võivad olla päris suured, sest lisanduvad ka teiste ahelas olevate pankade nõutavad summad.

Swedbankis maksab «kulud kahasse» tavamakse internetipangas 4.47 eurot, kuna «kulud kannab maksja» tavamakse taks on 23.01 eurot.

SEB internetipangas on tavamakse SEPA-välisesse panka 5.75 eurot, täissummas saajale makse aga 19.17 eurot.

Kui maksja tasutu ei kata välispankades makse tegemise teenustasusid, on pangal hiljem õigus vahe maksja kontolt maha võtta. Maksimaalne lisaks debiteeritav teenustasu summa on Swedbankis 63.91 ning SEB-s 75 eurot.

SEB panga kommunikatsioonijuhi Silver Vohu hinnangul on «kulud kannab maksja» tihtipeale kõige kulukam viis välisülekannet teha, mõistlikumaks peab ta teha makseid «kulud kahasse» tüübina.

«Iga pank enamasti hoiab oma klienti, mistap makse algatajal ja saajal on oma pangas märksa paremad tingimused kui võõral kliendil,» põhjendas Vohu.

Ta soovitab enne välisülekande plaanimist panga spetsialistidega nõu pidada, millist makselahendust oleks mõttekas kasutada. «Mõne korral võivad kulud olla mitu korda suuremad,» lisas ta.

NÕUANNE
Enne välismakse tegemist on soovitav
• tutvuda hinnakirjaga ning maksetüüpide tingimustega (tavamakse, SEPA makse, grupimakse)
• teha selgeks makse saaja andmed: nimi, aadress ja rahvusvaheline kontonumber (IBAN).
• selgitada välja makse saaja panga täpsed andmed: nimi, tunnuskood (SWIFT/BIC) ja asukoht (linn, riik, aadress)
• uurida makse laekumise tähtaegu.
Allikad: Mart Siilivask, Swedbank