Mis on tehtud ja mis tegemisel?

Jaanus Tamkivi Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

RIIGIKOGU TÄISKOGU lõpetas istungid jaanipäeva eel ja koguneb uuesti septembris. Seega on aeg teha vahekokkuvõtteid.

Riigi toimimine ja parlamenditöö, mis oma otsustega sellele suunda annab, on pidev protsess, järelikult on kokkuvõtteid tehes alati vaja vaadata ka ettepoole.

Nagu ikka, oli parlamendi istungiperioodi tähtsaim otsus riigieelarve kinnitamine. Selle ümberjutustamine nõuaks järjejuttu, mis ilmuks ilmselt sügiseni. Mõne arvu siiski nimetan — uhkusega, sest tänu rahva töökusele kasvavad meie riigi võimalused aasta-aastalt.

2012. aastal suurenevad eelarve kaudu tehtavad investeeringud 28 protsenti, 1,25 miljardi euroni. See number on kõigi aegade suurim.

1. aprillil tõusid pensionid. Nende väljamakseteks kulub lisaks 72 miljonit (kokku ligi 1,36 miljardit) eurot ning keskmine vanaduspensionär saab aastas 156 eurot rohkem. Ühtlasi taastas riik pensioni teise sambasse tehtavad maksed, mis olid kriisiajal katkenud.

Eesti keskkonna hoidmiseks ja parandamiseks on eelarves ette nähtud üle 400 miljoni euro. Kohalike teede korrashoiuks mõeldud raha suurenes tänavu 40 protsenti ja see arv jätkab kasvu. Järgmiseks Euroopa Liidu eelarveperioodi ajaks soovime nendel teedel olevate sildade korrastamiseks eriprogrammi, milles riigi vahenditele liituks Euroopa Liidu tõukefondide raha.

JUSTIITSMINISTEERIUM on koostöös parlamendiga viimase aasta jooksul kinnitanud avaliku teenistuse seaduse reformi, mida alustati juba eelmisel sajandil. Eesmärk oli luua moodne, lihtne, selge ja tõhus ametnike töökorraldus ning läbipaistev ja õiglane riigi leival olijate palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, inimese vastutust ja konkurentsivõimet.

1. juulil alanesid märkimisväärselt riigilõivud. Kohtusse pöördumine muutus eelkõige varaliste vaidluste korral palju odavamaks. Näiteks 1500-eurose võla väljanõudmise puhul alanes riigilõiv seniselt 320 eurolt 200-le. Kui nõue saadetakse elektrooniliselt, on see 150 eurot. Kohtusse pöördumise kõrge hind ei tohi saada oma õigusi kaitsta soovivatele inimestele takistuseks.

Sügisest alates nõudsid riigikogu tähelepanu Euroopa rahaasjad. Nendest muredest ei pääse ka suvel.

Eesti huvides on tugev ja selgete toimimispõhimõtetega Euroopa Liit, kus kõik riigid peavad oma rahanduse eest vastutama. Ühtlasi vajavad vastust emotsionaalsed küsimused: millised peaksid olema inimeste elujärg ja riigi käitumismudel maades, kus praegu oma rahandusega hakkama ei saada?

Kui Euroopas on komme põllumajandustootmist toetada, ei tohiks antav abi moonutada riikidevahelist konkurentsi. Eesti põllumees pole viletsam kui Prantsuse või Kreeka farmer.

KEVADEKS SAABUS lõplik selgus kõrgharidusreformi seadusemuudatustes. Kõrgharidusreformi vajame selleks, et ülikooli lõpetanud oleksid edaspidi tööturul konkurentsivõimelisemad, saaksid rohkem palka ja elaksid paremini.

Kõrgharidusreformiga peavad kaasas käima vajaduspõhised õpitoetused ja tulemusstipendiumid. Reformierakonna seisukoht on, et õpitoetuste raha ei tohi tulla õpetajate palgatõusu arvelt.

Haridusreformi jätkuna seisab ees koolivõrgu korrastamine. Reformierakonna fraktsioonil on hea koostöö haridusministriga, kes on oma plaane meiega mitu korda arutanud. Soovime, et Eestis antav haridus oleks võimalikult hea ja kõigile kättesaadav. Just see tagab tulevikus parema elu, mis on uuenduse eesmärk.

RAHVALOENDUSE TULEMUS oli parem, kui lootsime, aga ikkagi väiksem kui kümme aastat tagasi. Rahvaarvu kasv peab olema meie ülim siht. Nõustun kolleeg Maret Maripuuga, kes nädalal, mil riigikogu seadustas vanemapensioni, lausus parlamendis, et Reformierakonna arvates on perepoliitika majandus- ja kaitsepoliitika kõrval meie riigi tähtsamaid või koguni kõige tähtsam.

Oleme õigusega uhked vanemahüvitise üle, mille tõttu on sündinud juurde tuhandeid lapsi. Tahan veel kord meenutada: vanemahüvitis ning selle edasiarendus vanemapension ei ole sotsiaaltoetus, vaid kompenseerib sissetulekuid, mis vanematel lapse sünni tõttu saamata jäävad.

Ometi sunnib vähenev rahvaarv meid mõtlema lisameetmetele, kuidas lastega peresid toetada. Reformierakond pakkus juuni algul avalikkusele arutada lastetoetuste reformi. Selle järgi kahekordistuvad paari aastaga kõige kitsamates tingimustes elavate laste toetused.

HEA RIIGI ehitamine ei lõpe kunagi. Viimane tulevikku suunatud algatus, mis võetakse ilmselt sügisel arutada ja langetatakse seejärel ehk ka otsus, on riigireform, mis peaks panema kõik kodanikud mõtlema küsimustele, millist riiki me soovime, mida oleme ise valmis selle saavutamiseks tegema ja kui palju see maksab.

Lõpetuseks tuletan meelde, et riigikogu on üksnes rahva tööriist, mis vormib Eesti tulevikku. Julgustan kõiki hoidma end rahva valitud parlamendi tööga kursis. Tausta teades saab selgeks, et meil on põhjust oma riigi üle uhke olla.