Tänavune suvi ei anna arstidele põhjust jagada õpetussõnu, kuidas kuumarabandusest hoiduda. Ka ujuma praegused ilmad ei meelita ja tänu sellele on veeõnnetusi vähe.
Jahe suvi hoiab mõne mure eemal
19. juuli 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi haigla ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemarst Mati Kallas, kellele allub ka erakorralise meditsiini osakond, ütles, et muus osas läheb elu tavapäraselt.
«Suvel tuuakse meile päris palju traumadega patsiente. Alles hiljuti oli õnnetus ühe lapsega, kes jalgrattaga sõites autoga kokku põrkas. Tema jalg sai muljuda.»
Jalgratta ja rulaga sõidetakse üha rohkem ning see on hea. Samas peavad ratturid ja autojuhid väga ettevaatlikud olema. Roolikeerajatel tuleb arvestada, et lapsed võivad kõigist hoiatussõnadest hoolimata kergesti hoogu sattuda, teha mõne ootamatu manöövri ning õnnetus ongi käes.
Mürki imeda ei tohi
Õnneks ei ole Eestis ohtlikke mürkmadusid peale väikese looduskaitsealuse rästiku, kelle hammustus võib mõnikord ohtlik olla. Rästik inimest ei ründa ja salvab vaid enesekaitseks, kui talle on peale astutud või ehmatavalt lähedale mindud.
Mati Kallasele meenub sellest suvest üks juhtum, kus rästikult nõelata saanud inimesele kiirabi kutsuti. «Kohapeal anti abi, haiglasse polnud patsienti vaja tuua.»
Mida teha, kui õnnetu kohtumine on siiski aset leidnud?
«Tavaliselt hammustab rästik kätt või jalga. See jäse vajab rahu, hammustuskohale tuleks panna puhas side ja sellele külm kompress,» rääkis Mati Kallas. «Samuti tuleb palju juua, aga mitte alkoholi. Ka suuga mürgi väljaimemine teeb ainult halba ja seda ei tohiks kindlasti proovida. Tuleb kutsuda kiirabi või kui võimalik, sõita ise haigla erakorralise meditsiini osakonda.»
Ta lisas, et enamasti ei ole rästikuhammustus ohtlik, aga kui inimene on mürgile väga allergiline, võib tal tekkida anafülaktiline šokk, mis põhjustab tugevat vererõhu langust, südamehäireid ja muid raskeid sümptomeid.
Anafülaktiline šokk ei teki ainult rästiku-, vaid ka mesilas- või mõne muu mürgi tõttu, kui inimene on sellele ülitundlik. Siis on kiire arstiabi eluliselt tähtis.
Rohud reisile kaasa
Kuuma ilmaga kipuvad ka kroonilised hädad, eriti südame- ja kopsuhaigused ennast meelde tuletama. «Praegu õnneks seda muret ei ole, aga eks me kõik looda vargsi, et soojad ilmad on veel ees,» lausus arst.
«Ravimid tuleb igal juhul käepärast hoida. Kui minnakse pikemale reisile või Eesti piires sugulastele külla, ei tohi kroonilised haiged ja allergikud vajalikke rohte koju unustada.»