Kas teate, kus asuvad Viljandis Kassisaba ja Kõivumägi ning kust pääseb järve äärde huviline, kes ei taha sinna minna mööda Trepimäge või Tartu tänavat? Tuleb välja, et neid teid on aegade jooksul olnud päris palju.
Üksiku uitaja tee Viljandi järve äärde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu möödub 20 aastat plaanist taastada kaks Viljandi kesklinnast järve äärde viivat tänavat.
Olete jõudnud Viljandisse ja seisate Grand Hoteli ees. Kuidas saada järve äärde?
Oletame, et küsite seda kohalikule elanikule tundmatus keeles. Ilmselt viibatakse teile vastuseks Tartu tänava poole. Kui olete järjekindel, jõuategi järve äärde. Aga kui teete vahepeal pöörde Liiva tänavasse, pole samuti hullu — teile avanevad maalilised vaated ja kuidagi saate ka mäest alla.
Pöörates juba enne Liiva tänavat Kraavi tänavale, teete järgmise pöörde Supeluse tänavale — ikkagi järve poole. Teie rõõmus uitamine lõpeb enne suurt kaske järsakuga, kust on parem tagasi minna.
Nüüd teate, kus pool on järv, pöörate Oru tänavale ja näete oma rõõmuks Roosi tänava silti. Siit saab kindlasti järve äärde! Algus on lootusrikas, kuid varsti jõuate kohani, mis vajab mägironija närve. Laskute alla ja olete taas Supeluse tänaval, aga järve äärde ikka ei saa. Tuleb jälle tagasi Oru tänavale minna.
Kassisaba ja Kõivumägi
Oletame, et Trepimägi jätab teid esialgu külmaks ja sammute vapralt Oru tänava lõppu. Teie teed tõkestab padrik, kus vingerdavad maod, susisevad siilid, roomavad hiiglaslikud teod ja lendavad koledat häält tegevad linnud — hoidke eemale!
Mis muud kui tagasi. Sammute Trepimäest alla. Viimaks ometi jõuate järve äärde. Uidates olete teinud hulga pilte romantilisest vanalinnast ning jõudnud selgusele, et iga tänav, mis läheb järve poole, ei vii selle äärde.
Tänapäeval kõnnime Oru tänaval, aga veel eelmise sajandi algul oli see Kassisaba tänav. Seda mööda sai Lossi tänavalt Pika tänavani. Tänav oli ilus, selle ühest otsast teise sai lausa hobusega sõita.
Aeg läks ja Pika tänava äärse lõigu kandsid vihmaveed alla orgu. Jalgsi oli see siiski läbitav. Kui algas tänavanimede ennistamine, tärkas muinsuskaitsjatel lootus, et nüüd saame tagasi vana armsa Kassisaba. Rahva soovile vastu tulles jäi nimi siiski muutmata.
Ometi on sellel tänaval üks lõik, mis vana aja mälestuseks peaks kandma Kassisaba nime. See on Pika ja Oru tänava vaheline osa, mis varem oli jalgtee, aga kus nüüd on padrik.
Sama lugu oli Supeluse tänavaga: sealt sai Ranna puiesteele ja järve äärde, aga nüüd on see umbtänav. Supeluse tänava treppidega lõiku enne Ranna puiesteed nimetati rahvasuus Kõivumäeks. Viljandi rajooni täitevkomitee kauaaegne sekretär Heinrich Blumberg rääkis kunagi, kui ilus oli see tema nooruses.
Nüüd on trepid lagunenud, aga suur kask, mille järgi Kõivumäe trepistik oma nime sai, on endiselt alles.
1992. aastal hakati kavandama Kassisaba tänavalõigu ja Kõivumäe trepistiku taastamist. 1993. aastal tulid valimised, ühes sellega uus linnavalitsus ning seda teemat enam ei arutatud.
Külalised küsivad teed
Aastate jooksul olen kohanud Ranna puiesteel turiste, kes viipavad Kõivumäe poole ja küsivad: «Kas siit saab kesklinna?» Neid huvitab romantiline kitsas trepistik, aga seda treppi sama hästi kui ei ole enam.
Nii on ka Oru tänava ja Trepimäe nurgaga. Võõrad on sageli küsinud, kas sealt pääseb lossimägedesse, ja näidanud käega Oru tänavale. Neile peab selgitama, et tuleb minna tagasi Lossi tänavale, siis vasakule ja otse üle silla.
Nüüdseks on kõnealuste tänavalõikude taastamise kavast mööda läinud 20 aastat. Kas neid tänavate sabasid ongi vaja taastada? Loomulikult!