Pool õuna ja kohuke päevas on palju

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aastakümneid oma ametit pidanud õpetaja kurtis, et ei oska midagi ette võtta tütarlapsega, kes silmanähtavalt kõhnub ja üha enam teistest eemale hoiab.

«Tüdruk õppis ainult viitele. Kindlasti nõudis see temalt suurt pingutust, sest ta ei ole väga lahtise peaga. Aga selles peres peavad kõik ennast pidevalt tõestama, teistest paremad olema. Eks see lõputu pinge ole ta üle piiri viinud,» arutles pedagoog.

Ei söö, ei suhtle, hoiab omaette

Talvel märkas õpetaja, et neiu ei taha temaga suhelda. Söögivahetundide ajal ta sööma ei läinud ning klassi ühisüritustest hoidis eemale. «Käisime Tartus Aura veepargis. Tema teistega koos ujuma ei läinud, ütles, et kehal on sünnimärk, mida ta häbeneb.»

Lõpuks lakkas neiu hoopis söömast. Nüüd on kunagine kooli priimus mitu korda haiglaravil olnud, oma klassist maha jäänud ja pole teada, kas ta üldse haigusest üle saab.

«Toidukordade ülesmärkimine: pool õuna ja kohuke on ühe päeva kohta juba liiga palju. Süümepiinad. Toidu peitmine ja minema viskamine. Lõputud võitlused iseendaga: tahad süüa, aga ei luba seda endale ja oled õnnelik, et suutsid loobuda. See ei lähegi mööda — pidev kontroll enda üle hävitab igasuguse enesekindluse.»

Nii kirjeldab oma seisundit üks toitumishäirete all kannatav noor naine.

Õpetaja ütleb, et enim on muret VII ja VIII klassi neiudega. «Koolilõunat söömas nad ei käi. Kui mõni kurdab väsimust ja halba enesetunnet, küsin, mida ta hommikul kodus sõi. Enamasti vastatakse, et mitte midagi.

Tavaliselt süüaksegi vaid kord päevas ja loomulikult mitte suppi, praadi, liha, kala või puuvilja, vaid näksitakse natuke küpsiseid,» räägib ta.

Pedagoog nendib, et vanemad, kes sellist nälgimist kindlasti heaks ei kiida, pole noorele autoriteedid, tähtsad on sõprade arvamus ja ühiselt kultiveeritav kehakultus.

«Tütarlaps peab olema võimalikult sale, ilusa kehaga. Kümnendast kuni viieteistkümnenda eluaastani on hea väljanägemine sageli kõige tähtsam asi maailmas. Üldse ei loe, missugused on nina või silmad, kõige olulisem on talje. Muudkui kuulen, et kellelgi on mure paksude käsivarte või säärte pärast, kuigi see neiu on täiesti normaalse välimusega. Nemad näevad seda niimoodi,» räägib õpetaja põhjustest, miks tervislikud eluviisid hüljatakse.

Nälgimine on tervisele üliohtlik

Pidev nälgimine põhjustab liigset karvakasvu, minestamist, menstruatsiooni lakkamist ja muid tervisehäireid. Pole haruldane, et tõsiseks muutunud haigus lõpeb surmaga. Paraku see teadmine anorektikuid valitud teelt tagasi ei pööra, sest nad ei suuda oma sundmõtteid kontrollida. Kunagise ülikõhna Briti supermodelli Twiggy (too oli loomupäraselt kõhn ja on nüüd normaalkaalus pereema) trooni on üle võtnud Victoria Beckham ja uued olematu ümbermõõduga modellid, kelle iga sammu ajakirjandus võimendab, ühtlasi nende ilu kiites.

«Tänapäeval on modellid nii peenikesed, et vahel moedemmidel vaatad, kas sellel tüdrukul on veel aasta elada… Moeilmas on väga ebaterveid malle,» on rääkinud kunagine tuntud modell Kaja Wunder.

Rasket raha tootvat meelelahutustööstust ei muuda, seda on näidanud ebaõnnestunud katsed keelata luukerekõhnade modellide ülesastumisi.

Noortel neiudel tuleb silma peal hoida teadmisega, et anoreksia on raske haigus, mille vastu üksnes keeldude, käskude ja veenmisega võidelda ei saa. Õnneks ei kujune see välja ühe päevaga.

SÖÖMISHÄIRED
Söömishäired tabavad eelkõige tütarlapsi.
• Anoreksia (anorexia nervosa) — psüühiline isutus.
• Buliimia —  psüühikahäire, millega kaasnevad taltsutamatud liigsöömishood ja ülemäärane muretsemine oma kehakaalu pärast ning vajadus seda reguleerida näiteks meelega esile kutsutud oksendamisega.
• Paroreksia — väärmaitse, isu kõlbmatute toitude järele.
Allikas: «Meditsiinisõnastik»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles