/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2009/03/08/144841t1ha4be.jpg)
Äsja loodud mittetulundusühing Suure-Jaani Kultuurikoda seisab selle eest, et aastakümneid tühjalt seisnud Suure-Jaani õigeusu kirik saaks taas rahvale hingekosutust pakkuda.
Suure-Jaani pühakoda on uue ärkamise ootuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühingut juhib Suure-Jaani elanik Aivar Paas ning sellesse kuuluvad veel kohalikud ettevõtjad Rünno Mahl, Risto Valdmaa ja Kai Brauer, kelle suguvõsa on olnud õigeusu kirikuga seotud.
Aivar Paasi sõnutsi on õigeusu kiriku taastamisest pikalt räägitud, aga tegudeni ei ole seni jõutud seepärast, et pole kogudust. Kui ta kuulis, et Valgamaal asuva Ilmjärve kiriku taastamise taga seisab mittetulundusühing, otsustas Paas sealset eeskuju järgida.
Kirik on taastamise eestvedaja hinnangut mööda väga õnnelikus seisus ja suuremast rüüstamisest pääsenud.
«Eesti aja algul taheti kirikukelli varastada, aga kalmistuvaht sattus peale ja praegu on need Eesti politsei varaaidas,» rääkis Paas. «Peakell on veel alles ja sel on ülihea kõla.»
Mittetulundusühing soovib kiriku korda teha, et linn saaks uue ürituste korraldamise koha. Samuti võiks see Aivar Paasi arvates huvi pakkuda turistidele. «Kui siin tekib uuesti õigeusu kogudus, anname korda tehtud hoone meeleldi tema käsutusse,» lausus ta.
Vallavanem Maie Käba leidis, et koguduse taastumine on võimalik. «Mitu inimest on avaldanud soovi õigeusu kogudusega ühineda ja kirikus koos käia,» ütles ta.
Apostliku õigeusu kiriku majandusasjur Margus Lepvalts lubas omakorda, et kui kogudus tekib, leitakse sinna jumalasulane.
Eelmisel nädalal kohtusid Suure-Jaanis valla, mittetulundusühingu ja osaühingu EAÕK Varahalduse esindajad.
Vallavanema sõnutsi otsustati üheskoos tellida ekspertiis kiriku seisukorra kohta. Seejärel tehakse rekonstrueerimisprojekt, mille põhjal võetakse restaureerimisfirmadelt hinnapakkumised.
«Seda, kui kalliks taastamine läheb, pole veel võimalik öelda,» lausus Aivar Paas. «Ekspertiisi järel on näha, kas tuleb vahetada vaid katus ja parandada fassaad või on tööd tunduvalt rohkem.»
Maie Käba sõnutsi loodetakse remondiraha saada pühakodade programmist ja Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse konkurentsivõime tõstmise programmist. Kindlasti tagab vald vajaliku omaosaluse.
Mittetulundusühing kavatseb kiriku taastamiseks raha teenida kontserte korraldades. «Teiste hulgas peame läbirääkimisi Jaan Tätte ja Suisapäisa kooriga,» lisas Aivar Paas.