/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2012/07/16/1219474t1h91ce.jpg)
Järgmisel nädalal peetava Viljandi pärimusmuusika festivali lavakujunduse tarbeks välja kuulutatud kogumisaktsioon tõi korraldajate rõõmsaks üllatuseks kokku enam kui paarsada meestesärki.
Särgid triigitakse peo ajaks helilaineteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et särgid pole kujunduses just tavalised, leiavad kunstnikud, et see on hoopis üks harilikemaid materjale, mida nad on kasutanud. Varasematel aastatel on käiku läinud nii pudeliplast kui linavilt, kilekotid ja isolatsioonitorud, rääkimata geotekstiilist, mida pannakse teede tugevdamiseks maa alla.
Heli ja ornamendi seosed
Kunstnik Kersti Rattus ja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin on koos kuue abilise ja hulga õmblusmasinate, kääride ja triikraudadega juba särgikuhja kaevunud.
Särgid sorditi värvi järgi, mansetid ja kraed jäeti esialgu reservi.
«Meil läks nii kiiresti tööks, et täpset särkide arvu ei oskagi öelda,» rääkis Matsin. «Küll pärastpoole saame kraede järgi selle kokku lugeda.»
Triiksärkidest saab lavakujundus nii Kirsimäele kui Kaevumäele ning Rattus ja Matsin peavad saabunud materjali inspireerivaks. Mõnel särgil jäävad alles ka taskud. Põhimõtteks ongi kasutada materjali võimalikult kadudeta.
«Kirsimäe lava on nii suur, et sinna läheb muud kangast ka juurde,» selgitas Rattus. «Enamiku teeme aga ikka särkidest.»
Tema peab eriti hoolega silmas, et lavakujunduse mustrites joonistuksid välja ornamentide ja muusika seosed.
«Füüsikute katsed on selgelt näidanud, et heli tekitab ornamendikujulise pildi,» rääkis Rattus ning näitas fotosid, millel on helilainete ning arhailiste mustrite sarnasus selge nagu vesi. «Kui alustasin omal ajal folgi lavakujunduste tegemist, aimasin, et muusikal ja ornamendil on olemuslik seos. Nüüd olen sattunud kokku uurimustega, kus väidetakse täpselt sama. Helilaine kuju on ornamentidega hämmastavalt sarnane.»
Tema sõnul väljendub sellises ornamendis müstilisel kombel midagi olemuslikku, mida argimõtlemisega tihti ei taba.
Pruunist krimpleenist orkestrisärk
Korraldajate kinnitust mööda on festivalil juba 1997. aastast traditsioon iga kord esinemispaigad isemoodi kujundada. Tänavu said pärimusmuusika festivali lavade kujundamisse oma panuse anda kõik huvilised.
Enamik särke toodi Viljandi pärimusmuusika keskusesse isiklikult kohale.
«Üks proua tuli kohe õige suure särgihunnikuga,» meenutas keskuse majajuht Anneli Lilienthal. «Rääkis, et tal mees on juba ammu teises ilmas ja nüüd leidis ta viimaks pasliku koha, kuhu tema särgid tuua.»
Majajuhi tähelepanekut mööda oli toojate seas teisigi üksikuks jäänud eakaid naisi, kes olid seni oma kallite meeste särke kapis hoidnud ning leidsid nüüd, et viimaks on väga õige koht ja aeg neist loobuda. Üks tumepruunist krimpleenist särk tuli näiteks pakis koos tervitustega Tallinnast. Kaaskirjas oli öeldud, et särgi kunagine omanik oli Viljandis muusik ning tegemist oli tema koduorkestri vormisärgiga.