Kutsekoolid plaanivad rajada õppebaasi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutsekooli õpilaste esimene palkmaja müüdi Võrumaale Nõiariigi turismitallu.
Kutsekooli õpilaste esimene palkmaja müüdi Võrumaale Nõiariigi turismitallu. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandi ja Narva kutsekoolid soovivad ühiselt rajada palkmajaehituse baasi, kus õpilased saaksid lisaks õppetööle osa keelekümblusest.

«Idee tekkis juba neli aastat tagasi,» rääkis Viljandi ühendatud kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus. «Tahame luua suvelaagrite koha. Meie kool vastutaks ehituse eest ja et Narva kutsehariduskeskus annab turismiõpet, võtaks ta majandamise enda peale.»

Õppekeskus on plaanis luua Kolga-Jaani vallas asuvasse Vaibla külla. «Ühele kahe­hektarisele maalapile, mis kuulus kunagi Puiatu erikoolile,» täpsustas Loodus. Praegu on krundil kehvas seisus elumaja.

Sinna rajatakse oma jõududega 12 väikemaja ja keskus, mis suudaks toitlustada 50 inimest. Esimese etapi peaks direktori sõnul jõudma valmis kolme-nelja aastaga. «Siis on Vaibla külas koht, kuhu õpilased saavad praktikale minna,» lausus Loodus.

Tema selgitust mööda hakkavad õpilased suvistes laagrites tootma palkmaju, mis müüakse maha. «Saadud raha läheb koolitöö toetamiseks,» ütles direktor. Ta lisas, et kutsekoolid on õppeasutuste seas selle poolest erandlikud, et võivad õppeprotsessi käigus endale raha teenida.

«Hiljuti müüsime Võrumaale Nõiariigi turismitallu esimesel õppeaastal ehitatud palkmaja,» piltlikustas Tarmo Loodus. Üks õpilaste ehitatud elumaja on müügis ka Viiratsis. «Seda me päris valmis ei saanud,» kahetses Loodus. «Uksed, aknad ja katus on olemas, kuid rahanappuse tõttu jäi küttesüsteem panemata.»

Ka suvelaagri mõtte teostumine seisab raha taga. «Hakkame õppekeskust ehitama siis, kui raha saame,» kinnitas Loodus. Koolid plaanivad küsida selleks abi Euroopa Liidult.
Praegu hoiavad kutsekoolid krunti korras ja üritavad kinnitada detailplaneeringut. Seda omakorda takistab vee puudumine.

«Krundil pole puurkaevu, mistõttu tuleb vesi hankida naabritelt,» seletas kutsekeskkooli haldusjuht Mati Valli. «Naabrid peavad aga oma kaevule passi tegema, enne kui planeeringut kinnitada saab.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles