/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2009/03/06/143880t1h5581.jpg)
Kohus mõistis hiljuti süüdi kaks Viljandimaal elavat lapsevanemat, kes tütart loata väljaskäimise pärast jõhkralt peksid.
Vanemad karistasid last ränga peksuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtuotsuse järgi surusid mees ja naine 14-aastase tüdruku põrandale pikali, lõid teda korduvalt vitsaga, viisid siis teise ruumi ja jätkasid seal peksmist. Sellega polnud karistamine aga veel lõppenud, sest järgmisel pärastlõunal tiris ema tütart juustest ning isa lõi teda kätega vastu keha ja pead.
Rüseluse käigus kukkus kannatanu peaga vastu kivipõrandat ja kaotas hetkeks teadvuse. Meelemärkusele tuli neiu selle peale, et vanemad valasid talle külma vett näkku.
Asja uurimist juhtinud prokuröri abi Merike Tikk lausus, et tüdruk õpib hästi ja käitub korralikult, kuid konflikti eel oli ta vanemate eest salaja kodunt välja läinud, et sõpradega kohtuda.
«See oli esimene kord, kui vanemad sellise julmusega lapse vastu kätt tõstsid. Hiljem ema ja isa kahetsesid juhtunut ning imestasid ka ise, kuidas nad käitumise üle kontrolli kaotasid,» rääkis Tikk. Tema teada on tütar ja vanemad taas leppinud ja saavad hästi läbi.
Kohus mõistis kummaltki lapsevanemalt kehalise väärkohtlemise eest karistuseks välja 11 000 krooni. Kui arvestada juurde sundraha, tuleb neil loovutada ligi 35 000.
Prokurör pidas sobivaks just rahalist karistust, sest vanemad on suutelised seda kandma ja esimese rikkumise puhul pole vangistuse rakendamine põhjendatud.
Küsimusele, kas karistus, mis võtab perekonna eelarvest mitukümmend tuhat krooni, võib mõjuta ka kannatanut, vastas prokuröri abi, et teised moodused oleksid ohvrit veel rohkem mõjutanud.
«Kas see, kui ema ja isa vangi läheks, oleks siis lapsele parem?» arutles Tikk. «Ka üldkasuliku töö määramine poleks lahendus, sest sel ajal, kui vanemad oma kohustuslikke tunde teevad, peaks tüdruk võib-olla kodus nende eest töid tegema.»
«Sakala» ei avalda last peksnud vanemate nimesid, sest see tooks avalikkuse ette ka ohvri.