Vajunud kaevuluugid häirivad autojuhte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Teepinnast madalamal asuvate kaevuluukide pärast peavad autojuhid sõites eriti tähelepanelikud olema.
Teepinnast madalamal asuvate kaevuluukide pärast peavad autojuhid sõites eriti tähelepanelikud olema. Foto: Kenno Soo

Ühtegi viljandlast ei üllata ilmselt väide, et linna tänavad on kehvas seisus. Kevadised augulappimised ei too suurt muutust, kuid tänavate kapitaalremondiks pole raha.

Leola tänava mõni nädal tagasi uue pinnakatte saanud ligemale 800-meetrine lõik on endiselt autojuhtidele pinnuks silmas, sest sõiduteest madalamal asuvad kaevuluugid kujutavad endast ohtu.

Kahetsusväärne on see, et kaheksa aastat tagasi läbis sama lõik põhjaliku uuenduskuuri. Toona tehti kaevukaante kõrguse planeerimisel viga, mille teed remontinud firma garantii korras parandas.

Kõige rohkem kaevuluuke

Taksojuht Ado Mitt nentis, et Viljandis on palju kehvemas seisus tänavaid, kuid lisas, et kui teetöö ette võetakse, peab seda tegema hästi. «Kvaliteet lonkab,» ütles ta Leola tänava kohta.

Ka autokooli Alopex sõiduõpetaja Jaak Alesma tõdes, et tänava seisukord on hiljutisi parandustöid arvestades halb. «Kas ei osata või ei taheta,» leidis ta. Tema hinnangul ei tohiks kaevuluukide teega samale tasapinnale tõstmine olla nii keeruline, et sellega hakkama ei saadaks.

Linnavalitsuse teede spetsialist Heikki Teearu rääkis, et enne pindamist tehti vajunud luugid korda. «Leola tänaval ongi tõenäoliselt kõige rohkem kaevuluuke,» märkis ta.

Spetsialisti sõnul pole kaevude haldamine otseselt linna töö. «Tee all on mitu vee- ja sidevõrku, mida hoiavad korras ettevõtted. Linna ülesanne on neil silma peal hoida,» selgitas ta. Teearu tõdemust mööda pole aga nendeni jõudnud ühtegi kaebust ning seepärast pole põhjust haldajatele ettekirjutusi teha.

Jaak Alesma rääkis, et teepinnast madalamal asuvad kaevuluugid kulutavad auto sillaosi, kuid kujutavad kõige suuremat ohtu siiski mootorratturitele, sest sügavast august läbi sõites võib mootorratas juhitavuse kaotada.

«Algajad mootorratturid ei arvesta tihti sellega, et august läbi sõites peab juhtrauast kõvemini kinni hoidma,» tõdes Alesma. Temal on enda sõnul tänavate augud meeles ning ta oskab õpilasi nende eest hoiatada.

Autode slaalom

LRK autokooli sõiduõpetaja Jaan Kleemann tõi välja teisegi aspekti. Nimelt panevad teeaugud juhte justkui slaalomit sõitma, see on aga kaasliiklejatele ohtlik. Sõiduõpetaja meelest pole olukord siiski nii hull, et Leola tänavat suisa vältima peaks.

Ado Mitt manitses inimesi rahulikkusele. «Kui mõistlikult sõita, jõuab aukudest mööda laveerida ja vajaduse korral hoogu maha võtta,» lausus ta.

«Kui proteesid on suus, kukuvad need arvatavasti välja,» kirjeldas Ado Mitt Vaksali tänava alguses ringristmiku läheduses asuvat löökauku. Ta tõi halbade näidetena välja ka Lääne, Suur-Kaare ja Lutsu tänava. Viimase kohta arvas ta, et autoga see ilmselt läbitav ei ole. Samas on Lutsu tänav üks kahest Viljandi tänavast, kus sel suvel võetakse ette suurem remont.

Sõiduõpetajad lisasid murekohana Uue tänava. Jaak Alesma sõnul pole seal sõidurajad enam eristatavad ning nii nagu Leola tänavalgi, on kaevukaaned teepinnast märksa madalamal.

Jaan Kleemann tõdes, et siledad tänavad saab ilmselt kokku lugeda ühe käe sõrmedel. «Teede alust on vaja uuendada. Pindamine alati ei aita,» ütles ta, kuid nentis, et selleks on vaja palju raha.

Heikki Teearu ei varja, et Viljandis on probleemseid kohti palju, ka vajunud kaevuluuke on mitmel pool. «Igale poole korraga ei jõua,» tõdes ta ning kinnitas, et tööd tehakse jõudumööda. Teid pinnatakse tema sõnutsi selleks, et tänavaid tugevdada ja pikirööpaid täita.

Märksõnad

Tagasi üles