Martin Kleini auks kõnnitakse kätel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Laupäeval peetakse spordihoones Martin Kleini mälestusvõistlust.
Laupäeval peetakse spordihoones Martin Kleini mälestusvõistlust. Foto: Elmo Riig / Sakala

Homme tähistatakse Mustla keskväljakul saja aasta möödumist maadleja Martin Kleini hõbemedalivõidust Stockholmi olümpiamängudel. 

Martin Klein oli esimene eestlasest olümpiamedalivõitja ning on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige pikema maadlusmatši võitja olümpiamängudel.

1912. aasta 14. juulil võitis tollal Venemaad esindanud Martin Klein olümpiamängude poolfinaalis Kreeka-Rooma maadluses soomlast Alfred Asikainenit. Hõbemedali saaja otsustanud matš kestis 11 tundi ja 40 minutit.

Kuulsa maadleja järeltulija

Aastapäeva tähistamine algab kell 11.30 lillede asetamisega Martin Kleini hauale Tarvastu kalmistul, keskpäeval peetakse Mustla bussijaama esisel platsil tähtpäevakõned ja näidismaadlusmatšid.

Kreeka-Rooma maadluses võistlevad Eerik Aps ja Alo Toom, täiskasvanute vabamaadluses Janek Lips ja Toomas Hunt ning laste vabamaadluses Tristan Aleksandrov ja Max Hristjuk. Hristjuk on muuseas Martin Kleini järeltulija. Samuti astuvad matile kohalikud noormehed, Martin Kleini preemia laureaat Guido Välja ja Taavi Ülenurm.

Maadlusvõistluste korraldaja, Viljandi maadlusklubi esindaja Aarne Kõivu sõnul on see klubile väga tähtis sündmus.

Muu hulgas kannab bussijaamaesine plats homsest Martin Kleini nime.

Mark, raamat ja purskkaev

Tähtpäeva puhul valmisid Martin Kleinile pühendatud mark, mida Mustlas esitleb autor kunstnik Lembit Lõhmus, ning raamat «Martin Klein», mille autor Tiit Lääne on samuti kohal.

Päev jätkub kätel käimise demonstratsiooniga, mis juhatab sisse bussijaamaesisele platsile ehitatava purskkaevu-skulptuurikompleksi maketi esitluse.

Vallavanem Alar Karu kirjeldust mööda on skulptor Mati Karmin sinna kavandanud Võrtsjärve-kujulise veesilma ja selle keskele kätel seisva poisi. «Martin Klein kõndis oma leeripäeval kätel Tarvastu kirikutorni, tihti läks ka kodust umbes poole kilomeetri kaugusele karja käte peal. Hiljem kujunes see tema maadlustreeningu osaks,» kõneles Karu.

Homme asutakse ühtlasi koguma raha skulptuuri-purskkaevu fondi. Vallavanem avaldas lootust, et aastaga saadakse toetajate ja eraisikute annetuste abiga kokku 60 000 eurot. «Soovime aasta pärast ehitamisega pihta hakata,» ütles ta.  

Tarvastu muuseumis avatakse kell 14 Eesti spordimuuseumi koostatud näitus, mis kajastab Martin Kleini elu ja tegevust. Huvilistel on võimalik näha tema võidetud olümpiamängude hõbemedalit ning teistegi eestlaste läbi aegade pälvitud raskejõustiku autasusid.

Vallavanem tuletas meelde, et see suurmees veetis peaaegu kogu oma elu Tarvastu vallas, nii et tema mälestuse väärikas jäädvustamine seal on igati paslik.

Märksõnad

Tagasi üles