/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/07/12/1212532t1hf3b5.jpg)
Riigikohtu üldkogu jättis eilse otsusega rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESML) neljanda artikli neljas lõige põhiseadusega vastuolus olevaks.
Riigikohus ei jäänud kantsleriga nõusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu hinnangul vaidlustatud artikkel küll piirab riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust, aga see piirang on õigustatud, teatas riigikohus.
Õiguskantsler pöördus 12. märtsil riigikohtu poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusega, väites, et vaidlusalune säte on vastuolus põhiseadusega. Üldjuhul antakse ESML-i alusel finantsabi kõigi osalisriikide nõusolekul.
Seevastu ESML-i neljanda artikli neljas lõige võimaldab erandjuhul, kui ohus on euroala majanduslik ja finantsiline jätkusuutlikkus, anda osalisriigile finantsabi kiirmenetluses 85-protsendilise häälteenamusega.
See tähendab, et abi võidakse anda, hoolimata Eesti vastuseisust.
Riigikohus kaalus ESML-i artikli põhiseaduspärasust hinnates ühelt poolt artiklist tulenevat piirangut — seda, et väheneb Eesti õigus otsustada avaliku raha kasutamise üle. Teiselt poolt kaalus riigikohus vaidlustatud artikli eesmärki tagada ESM-i tõhus otsustamismenetlus, kui tekib oht euroala, sealhulgas Eesti finantsstabiilsusele.
Majanduslikult ja finantsiliselt ebastabiilne euroala ohustaks ka Eesti rahanduslikku ja majanduslikku stabiilsust. Stabiilsust on vaja selleks, et Eesti saaks täita põhiseadusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas tagada isikute põhiõigusi, hindas kohus.
Riigikogu võtab ESM-iga liitudes Eestile rahalise kohustuse, mille ülemmäär on sätestatud ESML-is. Lepingu ratifitseerimise korral väheneb riigikogu võimalus teha edaspidi riigielu korraldades muid kulunõudvaid valikuid.
Seevastu stabiilne majanduskeskkond, mida soovitakse ESML-i neljanda artikli neljanda lõikega tagada, on riigikohtu hinnangul põhiseaduslike väärtuste ja põhiõiguste tagamiseks tähtis.
Riigikohtu üldkogu märkis, et põhiseaduspärasuse probleem ei pruugi tekkida ainult lepingu ratifitseerimise, vaid ka täitmise korral. Näiteks on riigikogu ülesanne otsustada, kuidas rahastada lepingu täitmist. Riigikohus saab kontrollida ka
ESML-i täitmise põhiseaduspärasust, kui see tulevikus vaidlustatakse.
Lisaks märkis riigikohus, et 2003. aastal rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse täiendamise seadus ei luba piiramatult delegeerida Eesti pädevusi Euroopa Liidule.
Kui Euroopa Liidu aluslepingut muudetakse või sõlmitakse uus alusleping ning see toob endaga kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ja põhiseaduse ulatuslikuma riive, tuleb riigikohtu üldkogu hinnangul küsida selleks kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt uuesti nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada jälle põhiseadust.
Et ESM-iga liitumise kohta tuli riigikohtult positiivne otsus, koguneb riigikogu täiskogu suvel selle ratifitseerimiseks.
ESM loodetakse käivitada juulis ning esmaspäeval valiti seda juhtima sakslane Klaus Regling, kes on praegu Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) juht. Eesti osalus ESM-is on 0,186 protsenti ehk ligi 1,3 miljardit eurot.