/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2009/03/07/144493t1h8e4d.jpg)
Äsja valminud korrastamisprojekti järgi rajatakse Õisu mõisa parki kolm aiapaviljoni, veekogude ületamiseks romantilisi kaarsildu ning praegusele lisaks paar uut purskkaevu.
Õisus taastatakse ideaalmaastikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Veemäng annab pargile väga palju juurde,» kinnitas üks eskiisprojekti autor, maastikuarhitekt Edgar Kaare. «Pimedal ajal hakkab hooneid välja tooma lisavalgustus.»
Eraldi on kavas valgustada pargipuid ning taastatavat kanalit. Praeguste plaanide kohaselt on parki plaanis istutada ka põhjamaises kliimas vastu pidavaid viinamarju.
Projekti koostas maastikuarhitektuurifirma Artes Terrae ning see läheb hinnanguliselt maksma kümmekond miljonit krooni. Kava soovitakse hakata ellu viima võimalikult kiiresti.
Mõisaomanikele eskiisprojekti tutvustamas käinud maastikuarhitektid kinnitasid, et suurejooneline lahendus toonitab kompleksi terviklikkust.
Spetsialistide hinnangul pole nõukogude periood Õisut arhitektuurilises plaanis pöördumatult rikkuda suutnud.
«Park on ka dendroloogilises mõttes rahuldavas seisukorras,» lausus maastikuarhitekt Sulev Nurme. «Lõplik hinnang siiski väga roosiline ei ole, sest näiteks allee pärnad on seest õõnsad. Uusi puid tuleb kõikjale järk-järgult juurde tuua.»
Nurme on veendunud, et Õisu on Liivimaa kauneim ja terviklikem mõisaansambel ning peegeldab vanu parke üldisemas mõttes.
Asjatundjate jutu järgi ei saa Õisuga sarnanevat parki olla kogu Lääne-Euroopas, sest seal on maa alati kõrges hinnas olnud.
«Selliseid Prantsuse stiilis parke mõisatel palju polnud,» selgitas mõisaspetsialist Urmas Tuuleveski. «Õisu oligi üks esimesi, kes pärast Põhjasõda seda endale lubada sai.»
Tänapäeval tunnevad huvilised mõisa südamikku, kuid omal ajal ulatus park märksa kaugemale. Ajal, kui enamik parke meenutas pigem suurt aeda, haarati Õisus kaasa kogu ümbritsev maastik.
Terrasside väljatoomine ning pargi baroksuse rõhutamine ongi rekonstrueerimisplaani alustalad.
Sajandi eest oli Õisus välja kujundatud mitmekesine kultuurmaastik, millesse kuulusid hoonestik, puiesteed, park, Vidva ojal paisutatud Veskijärv ja Kalvre järv koos ürgoru ja metsapargiga, mõisa kalmistu ja Lättelohu lehisepuistu. Kõike seda täiendas looduslik Õisu järv.