/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Inimõiguste instituut leiab, et väiksed nõudmised vene koolide lõpetajate eesti keele oskusele rikuvad nende noorte inimõigusi.
Keeleõpe vene koolides peab paranema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutusele Meie Inimesed saadetud pöördumises juhtis instituut tähelepanu vajadusele parandada eesti keele õpet vene koolides, et tõsta lõpetajate konkurentsivõimet.
Võimalused ei ole võrdsed
Seadusega on kehtestatud õppekavadele riigikeele oskusnõudeks põhikooli lõpul B1 ehk iseseisva keelekasutaja madalam tase ja gümnaasiumi lõpul B2 ehk iseseisva keelekasutaja kõrgem tase. Selleni jõuavad vaid ligikaudu pooled lõpetajad, seisab pöördumises.
Samas eeldab enamik töökohti B2 või kõrgemat taset, riigiamet üldjuhul C1 ehk vilunud keelekasutaja madalamat taset, mis tagab suutlikkuse dokumentidega töötada.
Ka kõrgkoolis edasiõppimiseks ei piisa B2 tasemest, mitmel erialal eeldatakse aga sellest kõrgematki. Seega ei ole vene koolide lõpetajatel inimõiguste instituudi hinnangul eesti koolides käinutega võrdseid võimalusi edasi õppimiseks, töökoha valikuks ja karjääri tegemiseks.
Keeleõppe metoodikat tuleks muuta
Pöördumise üks autoreid, keeleteadlane Mart Rannut ütles BNS-ile, et see ei olnud ajendatud Tallinna linnavalitsuse kavast vaidlustada kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata Tallinna kaebus valitsuse korralduse kohta mitte võimaldada mõnes venekeelses gümnaasiumis õppekeele valikut.
«Inimõiguste instituudi koosolek oli 30. juunil, seega jõudsime küsimuse juba enne tõstatada,» lausus Rannut.
«Eesti haridussüsteem toodab venekeelsetes koolides õpilasi, kellel pole võimalik siseneda ühiskonda Eesti õpilastega võrdväärsetel alustel. Neile jäävadki kehvemad kohad ja nad ei saa kõrgkooli sama edukalt sisse.
Kui saavadki, on nende väljalangevus esimesel kursusel tunduvalt suurem,» sõnas Rannut.
Inimõiguste instituudi arvates peaks põhikooli lõpetajate eesti keele oskus ületama taset B1 ja gümnaasiumi lõpetajatel taset B2 ning suuremat rõhku tuleks panna efektiivsete keelemetoodikate rakendamisele, eriti põhikooli algastmes.