Uudne haisuleevendi jõudis linna reoveepuhastisse

Viljandi Veevärgi juht Toomas Porro arvas aasta tagasi, et väike mürisev seade, kemikaal ja 150 meetrit toru ei suuda mudavalmistamise väljakult levivat haisu täielikult kinni püüda. Ta avaldas toona lootust, et süsteem suudaks haisu 40 protsenti vähendada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi Veevärk asus nädal tagasi oma reoveepuhastist tulevat haisu peitma kemikaaliga, mida piserdatakse igal ööpäeval õhku vähemalt seitse liitrit.

«See kemikaal on ohutu. Kellelgi meie töötajatest pole nädala jooksul isegi peavalu
tekkinud,» kinnitas Viljandi Veevärgi juhataja Toomas Porro.

Ka otse õhku piserdatava kemikaali all töötav mees kinnitas, et uus süsteem pole tervisemuresid tekitanud. Kemikaal on seda tootva firma müügimeeste sõnul tehtud looduslikest eeterlikest õlidest.

Haisuvaba nädal

Kas mürisevast aparaadist, 150 meetri pikkusest torustikust ja ööpäeva jooksul õhku piserdatavast seitsmest liitrist kemikaalist linlasi kimbutava haisu vastu ka abi on, ei julgenud Veevärgi juhataja eile veel kinnitada. Möödunud on vaid nädal ja see olevat hinnangu andmiseks liiga lühike aeg.

«Nädala jooksul pole haisu olnud,» lausus Toomas Porro. «Aga me ei saa teada, kas siis oleks olnud, kui süsteem ei töötaks.»

Köstis elava Maaja Elmaste sõnul oli tänavune kevad varasematega võrreldes väga leebe: enne juuni keskpaika oli vaid paar korda vänget lõhna tunda. Rõve hais jõudis tema ütlemist mööda pärale jaanipäeva paiku ning seda jätkus paariks päevaks. Seejärel muutus olukord taas talutavaks.

Kösti piirkonna elanikud on juba selgeks saanud, et hais jõuab nendeni teatud õhuvoolu ja tuulesuunaga. Toomas Porro nentis, et esimesena tunnevad haisu Veevärgi enda 15 töötajat — nii need, kes on ametis uues kontoris, kui need, kes töötavad avatud platsil.

Viljandi linna ja Viiratsi valla piirile üles pandud haisuleevendamise seade on pärit USA-st ning sealt jõuab Viljandisse ka kemikaal. Euroopas tegeleb selle turustamisega Šveitsi firma ning siinne reoveepuhasti on esimene Baltikumis ja põhjalas, kus niisugust süsteemi kasutatakse. Firma ACAT müügimeeste lubaduste järgi peaks see haisu täielikult kinni püüdma.

Ajutine lahendus

Samas on müügimehed tunnistanud, et seda sorti reoveepuhasti juurde pole nemad oma süsteemi kusagil veel paigaldanud. Küll olevat sellega edukalt haisu taltsutatud prügimägedel.

Toomas Porro hinnangul pole tegemist siiski imelahendusega ning ta loodab, et süsteem suudab haisu vähendada 30-40 protsenti. Aparaat on võetud 2000 euro eest kuus rendile ja umbes sama summa eest ostetakse üheks kuuks kemikaali.

Kui süsteem end kahe kuuga õigustab, ostab Veevärk selle endale päriseks, pikendab torustikku, kust kemikaali õhku pritsitakse, ning paneb selle alaliselt tööle. Samas kinnitas Porro, et tegemist on ikkagi nii-öelda vaese mehe ajutise lahendusega.

Kõige õigem lahendus oleks praeguste kavade järgi ehitada kinnine hoone ning toota mudast küttematerjali. See kaotaks täiel määral nii haisu kui reoveest tekkiva muda, mis praegu kasutult üle jääb. Niisuguse süsteemi ehitamine läheks maksma ligi viis miljonit eurot ja seda raha Veevärgil pole.

Riigikogus on nii Viljandi kui teiste Eesti linnade kohal leviva haisu küsimuse lahendada võtnud Paidest pärit Tõnis Kõiv. Sügiseks soovib ta kirja panna kõikide linnade täpsed mured ja võimalikud lahendused, et seejärel hakata otsima raha, millega haisust vabastavaid süsteeme ehitada.

SEADE
Uus süsteem pandi Viljandi Veevärgi reoveepuhastusjaamas tööle 3. juulil.
• 5000 ruutmeetri suuruse platsi kahele küljele on kogu pikkuses paigaldatud 160-millimeetrise läbimõõduga plasttoru, milles olevate avade kaudu piserdub pidevalt looduslikest eeterlikest õlidest valmistatud kemikaali ja õhu segu.
• See segu on lõhnatu, nähtamatu ja inimestele täiesti ohutu ning peab õhus neutraliseerima haisu tekitavaid ühendeid.
• Süsteemi käivitab kompressor, milles õhk ja vedel kemikaalikontsentraat segunevad.
Allikas: Viljandi Veevärk