Haigekassa hindas 26 Viljandimaa perearsti ning peaaegu neljandik neist saab eelmise aasta töö eest preemiat. Siiski ei määra tunnustava preemia saamine arsti kvaliteeti.
Lisatoetus ei määra arsti tublidust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa jälgib perearsti igapäevast tööd haiguste ennetamisel ja krooniliste haigetega tegelemisel ning kontrollib tema ravitöö pädevust. Perearstid esitavad haigekassale raviarved ning saavad oma tegevuse põhjal punkte. Võimalik on koguda 600 punkti. Preemiat hakatakse maksma 480 punktist.
«Eelmisel aastal jäi mul paarkümmend punkti puudu ja preemiat ma ei saanud,» rääkis Abja valla perearst Anne Ladva, kelle punktisumma oli seekord Viljandimaal suurim, 574. «Ma ei ütleks, et olin eelmisel aastal halvem arst kui nüüd.»
Ladva toonitas, et tulemustasu ja punktisumma ei määra arsti tublidust. «Lisatasu asemel näitavad perearsti kvaliteeti tema terved ja rahulolevad patsiendid,» sõnas ta.
Kvaliteedi hindamises osalevad perearstid vabatahtlikult. Anne Ladva osales selles, sest soovis teenida uuringuteks lisaraha.
Arst nentis, et olenemata sellest, kas preemiat makstakse või mitte, jääb patsient talle alati kõige tähtsamaks. «Me teeme tööd selleks, et inimesi ravida, mitte selleks, et täita kvaliteedisüsteemi maksimum.»
Selles, kuidas arst oma töökohustusi täita suudab, mängivad oma osa kabineti asukoht, abipersonali suurus ja koostöövalmidus ning patsientide suhtumine. «On inimesi, kes ei käi aastaid arsti juures või keda on raske kätte saada, et neile uuringuid teha,» rääkis Ladva ning tõdes, et maal on kroonilisi haigeid palju.
Haigekassa usaldusarst Sirje Saarma jutu järgi näitab iga-aastane kvaliteedi hindamine pigem perearstide huvitatust. «Tean väga tublisid perearste, kes hindamisel lisatasu jaoks vajalikku punktisummat kokku ei saa.» Saarma lisas, et saadud tulemuste põhjal võivad arstid end võrrelda ning patsientidel ei tasu nende numbrite põhjal arstide tubliduse kohta järeldusi teha.
Saarma sõnul tuleb rõhku panna pigem sellele, et aasta-aastalt on kasvanud arstide huvi projektis osalemise vastu ning paranenud on ka tulemused.
Perearstide kvaliteedisüsteem on olnud kasutusel 2006. aastast ning selle on välja töötanud Eesti haigekassa ja perearstide liit.
Mullu lõi haigekassa projektis kaasa 756 perearsti ning tänavu said lisatasu neist üle pooled. Nõuded täitnud perearst võib saada kuni 3834.70 eurot lisatoetust ning 1716 eurot uuringuraha.