Välismaised noortejuhid õppisid rahvakultuuri kaudu koos tegutsema

Walesist pärit noortejuhid leidsid Eestis veedetud ajale tagasi vaadates, et kuigi rahvuste koostöö võib osutuda keeruliseks, kannab see vilja, kui vaid piisavalt pühenduda. Fotol on Deri Morgan-Davies. Foto: Sigrid Koorep / Sakala

Portugalis Porto linna getos tuldi välismaalasi vaatama nagu tsirkust. Eestist ja veel viiest riigist pärit noorsootöötajad ja vabatahtlikud sattusid seal keskkonda, kus nad ei julgenud omadest maha jääda.

Need olid Itaaliast, Portugalist, Saksamaalt, Eestist, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast Walesi piirkonnast pärit inimesed, kes on kahe aasta jooksul Grundtvigi elukestva õppe programmis  igal osalejamaal kultuuridevahelist noorsootööd õppinud.

Nüüd jõudis kord Eesti kätte ja 17 välismaalast ning kaheksa eestlast veetsid eelmise nädala Karksi-Nuia noortekeskuses.

«Katsetasime neil kokkusaamistel erinevaid meetodeid, mida noortetöös kasutada,» ütles Karksi-Nuia noortekeskuse juhataja Indrek Palu.

Vabatahtlik noor Signe Pugal rõhutas, et programm on mõeldud igas eas noortejuhtidele. Kui Eesti esindajad olid üsna noored, siis teiste riikide töörühmades võis kohata ka hallipäiseid inimesi.

Rahvamuusika oli rahvusmustrist parem

Walesist pärit Gill Dowsett rääkis, et projekt on kohati keeruline, sest koos on ikkagi kuue riigi inimesed, aga kui proovida neid kõiki mõista, siis saab hakkama. Dowsett kiitis vastuvõttu Eestis, kinnitades, et on sellest mõne päevaga saanud palju energiat.

Paarikümnekesi kandsid noortejuhid mõnemeetrisele paberiribale Halliste puusapõlle ornamenti. Dowsetti jutu järgi oli seda tore teha, ent kõigile polnud etteantud teema järgi joonistamine meeltmööda.

Signe Pugal tõdes, et ilmselt ei andnud nad Eesti programmi koostajatena oma nägemust selgelt edasi ja seetõttu ei saanud välismaalased täpselt aru, mida neilt oodatakse. «Nad tundsid, et me rõhume neid ja nad ei saa teha seda, mis meeldib,» rääkis ta.

Et tööd põnevamaks muuta, olid waleslased Halliste puusapõlle ringid ja ristid sidunud oma rahvamustriga ning tulemus oli korraldajate sõnutsi väga huvitav.

«See rahvamustri tegemine oli ajaloo pärast,» selgitas Pugal. «Eesti on kaua olnud kellegi teise võimu all ja praegu on meil võimalik näidata, et meil on oma kultuur. Võib olla on nemad hakanud oma asja unustama, aga meil tuleb kõik ikka pinnale,» selgitas ta.

Ja kuigi Palu jutu järgi jäi rahvamustri joonistamisega rahule umbes kolmandik Eestisse tulnud seltskonnast, siis pärimusmuusika tegemist nautis küll igaüks.

Parimatest paladest valmib raamat

Selliste õppepäevade läbimine tuleb Signe Pugali sõnutsi noortejuhtidele kindlasti kasuks. «Juba mul endal on Eesti noortega hoopis lihtsam. Palju rohkem on ideid, mida nendega teha ja kuhu neid suunata,» ütles ta.

Teine noortekeskuse vabatahtlik Ann Aosaar tähendas, et õpitud improvisatsiooniharjutusi saab nii ise teha kui teiste peal kasutada. Näiteks ühel välismaisel kokkusaamisel anti rühmale ülesandeks tõsta kujutletav laud seina äärest põranda keskele, kusjuures see laud oli väga raske. Sõnu kasutada ei tohtinud ja lauda tuli tõsta üksnes kehakeelt ja häälitsusi kasutades.

Teise põneva lähenemisena tõid programmis osalevad eestlased välja mindfulness’i ehk teadlikustamise.

«Sa teadvustad, mida sa teed. Sa teadvustad, et ei suuda kogu aeg kuulata kõike, mida sulle räägitakse. Sa teadvustad seda, lased sel minna ega ole sellest häiritud, et mõtted läksid korraks uitama,» selgitas Pugal kunagi Walesis saadud õpetust. «Teadvustamine aitabki mõtteid koos hoida. Kui pidevalt mõtled, et nüüd kuulan, siis tegelikult ei suuda sa üldse keskenduda.»

Kõik need Grundtvigi programmis kahe aasta jooksul jagatud paremad õpetused jõuavad varsti raamatukaante vahele. «Käsiraamatusse tulevad parimad palad harjutustest ja kogemustest,» märkis Indrek Palu ja lisas, et samuti valmib videofilm kõigist seitsmest kokkusaamisest, mis on eri riikides aset leidnud.