Pärast ujumisala puhastamist seisab Viljandi järve rannal suplejate silma riivav veekasvude kuhi. Jäätmekäitlasse viiakse taimed siis, kui need on kuivanud.
Veetaimede kuhi peab tahenema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal suvel niidetakse ranna ääres järvepõhja, et muuta supluskoht ujujasõbralikumaks. Nii nagu eelmistel aastatel, on ka sel korral jäetud randa nõrguma ligi kolmemeetrise läbimõõduga veetaimekuhi. Üks häiritud supleja andis sellest eelmisel nädalal «Sakalale» teada.
Viljandi veekogusid taimedest puhastava osaühingu VKHT juhi Margus Polli sõnul ei saa kuhja minema viia enne, kui see on tahenenud. «Järvest niidetud vetikamassis on ligi 90 protsenti vett, mistõttu ei saa seda kohe käitlusesse viia.» Ta lisas, et veetaimede kuivamine võtab umbes nädala.
Põhjus, miks järvepuhastaja kuhjab niidetud taimed sinnasamasse, peitub aja ning tööjõu kokkuhoius.
Ka linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik rääkis, et paremat kohta veekasvude kuivatamiseks pole. «Need on sellises rannaosas, kuhu oleks võimalik autoga järele tulla.»
Ametniku sõnul on iga-aastane jäätmekuhi paratamatus, millega inimesed peavad ajutiselt leppima, kui nad soovivad, et rannaala oleks taimedest puhas.
«Vetikaid ei saa kohe märjalt jäätmejaama viia, sest vee raskuse tõttu oleks jäätmekäitluse hind mitu korda suurem,» selgitas ta.
Nõmmiku jutu järgi on niitmine juba niigi kulukas, nõudes ligi 5100 eurot. Seetõttu võetakse töö ette üks kord suve jooksul.
Vetikaid niidetakse kõige magusamal rannahooajal, sest just siis vohavad need kõige rohkem. «Juulis on taimed saavutanud oma maksimaalse kasvukõrguse,» põhjendas keskkonnaspetsialist.
Linnavalitsusel on kavas ette võtta tööd, mille järel ta pääseks järve iga-aastasest niitmisest.
«Tahame puhastada Viljandi järve suplusosa mudast ja veetaimedest ning luua veepõhja vallid, et takistada järvemuda valgumist rannaalale,» selgitas Nõmmik.
Ta tõdes, et jäädavalt selline lahendus veetaimi rannaalast eemal hoida ei suuda. «Looduses ei saa midagi igaveseks korda teha, kuid lähiaastatel oleks see sobiv lahendus küll.»
Idee elluviimise aeg pole veel kindel. Praegu hinnatakse keskkonnamõju ning alles pärast seda saab linnavalitsus vaadata, kust tuleb töödeks raha ning millal järve puhastamist alustatakse.