Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2012/07/09/1209084t1hdaeb.jpg)
Nädalavahetusel kandsid lained Võrtsjärve läänekaldale surnud kiisku. Asjatundja peab kalade suremise peamiseks põhjuseks tõusnud veetemperatuuri.
Valma sadama juures elav külavanem Jaan Leetsar märkas esimesi surnud uimelisi möödunud reede õhtul. Laupäeval ja pühapäeval tuli neid aina juurde, sest tuul puhus idast ja kalad hulpisid just loojuva päikese poole.
«Tuul pöördus pühapäeval. Enam surnud kalu randa juurde ei tule,» ütles Leetsar.
Eile hommikul lebas Valma sadamas ühe rannajoone meetri kohta umbes viiskümmend kiiska.
Kahe teguri koosmõju
Jaan Leetsare teate peale olukorda uurima tulnud limnoloogiakeskuse vanemteadur Arvo Tuvikene ütles, et kalade suremise tõenäoline põhjus on teada. «Eks ikka kõrge temperatuur,» sõnas ta. «Kiisk on selles osas natukene rumal: teised kalad ujuvad külmemasse vette, aga tema jääb paigale.»
Vanemteaduri hinnangul võis tõuke anda veel üks tegur — vee suur pH ehk happelisus. «Seda ei saa küll sajaprotsendiliselt kinnitada,» märkis ta.
Tuvikene selgitas, et kiisad on vee happelisuse ja eriti temperatuuri suhtes tundlikud. «27 kraadi on kiiskadele juba letaalne,» rääkis ta. Teadur nentis, et mõõtmise ajal oli vee temperatuur küll natuke üle 24 kraadi, kuid usutavasti jõudis see mõnevõrra alaneda. Ka pH oli Tuvikese sõnul mõõtmise hetkel pisut madalam sellest määrast, mis võib kiiskadele saatuslikuks saada.
Arvo Tuvikene täpsustas, et kiiskadele ei mõju halvasti mitte vee happelisus ise, vaid selle tagajärjel organismi kuhjuv gaasiline ühend. «Kalade ainevahetus on selline, et neis tekib ammoniaaki, mida nad eritavad lõpuste kaudu. Kui vee pH-tase on kõrge, ei saa nad seda teha. Kiisad on aga ammoniaagi kuhjumisele väga tundlikud,» kõneles ta.
Harilik loodusnähtus
Arvo Tuvikene kinnitas, et tegemist on täiesti normaalse loodusnähtusega. Küll aga tõi ta välja, et harilikult juhtub seda pärast tuulevaikset ilma, mida viimasel ajal pole olnud.
Jaan Leetsar ütles, et tema teada pole surnud kalu varem sellises koguses Valma sadamasse jõudnud. Neli-viiskümmend kala ühe rannajoone meetri kohta ületab tema sõnul niinimetatud tavalist kogust mitu korda.
Ranna ääres on tunda mädanevate kalade lehka. Leetsar arvas, et see püsib seal vähemalt nädala. Ta tõi välja, et säärane vaatepilt ei ole tüliks üksnes kohalikele, vaid võib igaveseks eemale peletada ka Võrtsjärve äärde sattuvad välismaalased.
«Ma arvan, et kui turist seda näeb, siis ta siia tagasi ei tule,» sõnas Valma külavanem.