/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
Konnade kevadise kudemisrände järel on kätte jõudnud aeg, mil maanteele kalpsavad hiljuti ilmavalgust näinud konnapojad.
Konnapojad mängivad surmaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kevadel õnnestus hoolsamatel autojuhtidel kiirust vähendades paljude krooksujate elu säästa, siis kahepaiksete järglased on veel väga väikesed ja neid on kohati hulgi — nõnda on autojuhtidel neist ka aeglasel kiirusel võimatu mööda manööverdada.
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna teadur Riinu Rannap kiitis kevadist päästeaktsiooni, kui vabatahtlikud viisid konnad üle tee, aga nentis, et suvel oleks midagi sellist keeruline korraldada.
Ta nentis, et suvise rände algust on raskem prognoosida kui kevadist ning hajumine on suurem. Lisaks on konnapojad väikesed ja neid on raske märgata enne, kui nad teele ronivad.
Teadur märkis, et kui tegu oleks kõrvalteega, võiks selle konnade huvides mõneks ajaks sulgeda, aga suure maanteega ei saa nõnda teha.
Rannap rääkis, et kevadisest kudust arenevad veekogudes kullesed ning neist väikesed konnad. Paar nädalat kosuvad pisikesed kahepaiksed veekogu ümbruses ja lähevad seejärel maailma avastama, tavaliselt juhtub see juuni lõpul või juuli algul.
Võrreldes täiskasvanud konnadega, kes võtavad kevadel suuna veekogude poole, ei ole konnalaste ränne esialgu kuigi sihiteadlik, ehkki üldiselt peaksid nad otsima kõrgemaid ja kuivemaid kohti.
«Praegu ongi noorte konnade hajumisrände aeg,» lausus Rannap. «Põhimõtteliselt satub neid igale poole, aga eeskätt otsivad nad tumedamaid alasid — mudalaike —, kus oleks hea end päikese käes soojendada. Nõnda tõmbab neid ka tumeda ning päikese käes soojaks köetud asfalttee poole.»
Võrtsjärve ääres kulgev Tartu maantee jääb rändetee peale ja seda enam konni sinna satub.
Rannap lisas, et kuna noori konni on väga palju, siis on loodus nende suure suremuse ette määranud — konnad on paljudele teistele loomadele ja lindudele toiduks.
Kevadel iga kudema kalpsava konna surm aga tähendab hukku ka potentsiaalsetele järglastele.
Nõnda on teaduri kinnitusel kevadine konnapäästmisaktsioon vajalik ning aitab ühtlasi pöörata tähelepanu asjaolule, et konnade säästmiseks on tarvis suurematesse rändepaikadesse ehitada maantee alla konnatunnelid ühes taradega, mis krooksujad tunnelisse suunaksid.