Ehitusleping peab olema täpne

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ehitamine või suuremahuline remont on kulukas ja tülikas ettevõtmine, eriti kui selle valdkonnaga iga päev kokku ei puutu.

Milline teenusepakkuja valida? Kuidas veenduda, et tegemist pole soss-sepaga või töö eest liiga kõrget hinda ei küsita?

Tarbijakaitseamet annab oma koduleheküljel nõu, millele enne lepingu sõlmimist tähelepanu pöörata. Nii on kergem vältida seda, et ühel hetkel tuleb seista silmitsi valesti paigaldatud akende, venivate tähtaegade või kokkulepitust kehvemate materjalidega.

Vaja on taustauuringut

Kui on otsustatud kasutada mõne ehitusfirma teenuseid, tuleks esmalt teha internetis ettevõtte kohta taustauuring. Viljandi-suguses väikeses kohas on väga väärtuslikud ka tuttavatelt saadud infokillud nende kogemustest. Veenduda tasuks, et tegemist on legaalse ettevõtjaga, kes on kantud majandustegevuse registrisse.

Tarbijakaitse hinnangul on ehitusvaldkonnas enim muresid väikeettevõtetega, kellel ei jätku kvaliteetse teenuse pakkumiseks oskusteavet ega võimsust. Samas on nende hinnad turu keskmisest madalamad. See tõmbab tihtipeale ligi koduomanikke, kes unustavad firma tausta uurida.

Nii võib juhtuda, et probleemide korral polegi ettevõtet, kes vastutaks näiteks kehvade materjalide või halvasti tehtud töö tõttu tekkinud kahju eest.

Enne lepingu sõlmimist võiks küsida pakkumist vähemalt kahelt firmalt, et oleks võrdlusmoment. Kui ettevõtja nõuab pika tähtajaga teenuste või kaupade eest sajaprotsendilist ettemaksu või ei tundu ta muul põhjusel usaldusväärne, on mõistlik otsida teine tegija.

Riskide vähendamiseks võib maksta deposiitarve ehk kolmanda isiku kaudu. Sel moel saab ettevõtja raha alles siis, kui toode või teenus on kliendini jõudnud.

Ka krediitkaardiga makstes on suurem võimalus ebaausale kauplejale antud summa panga abil tagasi saada.

Kui teenusepakkuja on valitud, tuleb sõlmida leping. Tarbijakaitse hinnangul jäävad need ehituse ja remondi valdkonnas pahatihti üldsõnaliseks ja pealiskaudseks, mistõttu ei järgita projektdokumentatsiooni nõudeid ega konkreetse töö eripärasid.

Samuti tuleb ette juhtumeid, kus ettenähtud ehitusmaterjalide asemel kasutatakse hoopis teisi, vähem kvaliteetseid. Niisuguste olukordade vältimiseks tuleks leping vormistada kirjalikult ja selliselt, et lepingupunktid oleksid arusaadavad mõlemale osalisele.

Kui tellimuse täitmine nõuab teenusepakkujast sõltumatutel asjaoludel lisakulusid, on ta kohustatud sellest tellijat teavitama. Ettevõte peab saama lisatöö tegemiseks kirjaliku nõusoleku, muidu ei ole tal õigust raha juurde küsida.

Seaduse järgi on ehitaja kohustatud tagama, et tema tehtud töö vastab lepingu tingimustele. Garantii kestab vähemalt kaks aastat ehitamise lõpetamise kuupäevast. Juhul kui seda pole lepingus määratud, arvatakse garantiiaega ehitise üleandmise päevast. Tagatisajal ilmsiks tulnud vead peab ettevõtja kõrvaldama oma kulul ja mõistliku aja jooksul.

Ära kiirusta allkirjaga!

Tähelepanelik tasub olla ka ehituse ajal. Märgates, et töö kipub venima, tuleks teenusepakkuja tähelepanu sellele juhtida ja tähtaega meelde tuletada. Ennetavalt võiks lepingusse lisada punkti leppetrahvi ja viivise kohta.

Kui ehitaja kasutab kolmandaid isikuid (remondimehi, abilisi) ning nende töö kvaliteet pole vastuvõetav, tuleks kohale kutsuda teenuse pakkuja ehk see, kellega leping sõlmiti. Kindlasti ei tohiks lasta lepingusse kirjutada, et alltöövõtjad vastutavad oma töö eest ise.

Kui töö on valmis, peaks enne üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastamist veenduma, et kõik on tehtud nii, nagu soovitud. Vajaduse korral võib küsida mõne asjatundja hinnangut.

Allkirja andmisega ei maksa kiirustada, sest puuduste ilmnedes on hiljem väga raske teenusepakkuja süüd tõestada. Teada olevad ehitusvead tuleks akti kirja panna.

SOOVITUSED
Lepingus peaksid olema kirjas:
• teenuse müüja nimi, registri- või isikukood, postiaadress ja telefoninumbrid;
• tellimuse esitamise kuupäev;
• tellimuse täitmise kuupäev;
• viivis või leppetrahv iga tähtaega ületanud päeva eest (nii välditakse töö venimist);
• kokkulepitud tööde loetelu ja hind.
Leping võiks veel sisaldada:
• tellijalt teenuse pakkujale üle antud materjalide ja töövahendite kogust ja maksumust ning materjalide identifitseerimist võimaldavaid andmeid või näidiseid;
• maksetingimusi;
• käsiraha suurust;
• garantiitingimusi.
Allikas: tarbijakaitseamet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles